Luku 1.1 (NK II järk)

Teab kaitseväe auastmeid ja nende tunnuseid

Katsenõue loetakse täidetuks, kui noorkotkas tunneb auastmetunnuseid. Seda näitab ta testi eduka sooritamisega või veendub juhendaja selles aktiivõppe läbiviimise käigus.

Eesti Kaitsevägi

Enne, kui asume rääkima põhjalikult Kaitseväe auastmetest, meenuta Eesti Kaitseväe ülesandeid, jagunemist ning rolli. 

Kaitseväe peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega.

Kaitsevägi koosneb 

  • kohustusliku ajateenistuse ja reservteenistuse läbinutest;
  • lepingulistest teenistujatest;
  • vabatahtlikest teenistujatest Kaitseliidus.

Kaitseväel on mitmeid ülesandeid. Need on järgmised:

  • kaitsta riiki sõjaliselt;
  • abistada tsiviilelanikke;
  • teavitada teisi riike kallaletungist;
  • teha rahuajal rahvusvahelist koostööd; 
  • abistada riiki loodusõnnetuste, epideemiate korral ning aidata päästetöödes;
  • harida elanikke riigikaitsealaselt.
Jalaväejagu harjutamas rünnakut. Foto: Ülo Isberg
Peale õppust toimub alati tagasiside. Rühma tagasisidestamine. Foto: Juss Saska

Kaitsevägi jaguneb kolmeks osaks: maaväeks, mereväeks ning õhuväeks. Meenuta, milliseid ülesandeid need üksused kannavad. 

Maavägi on kaitseväe peamine väeliik. Maaväe staabi rahuaja ülesandeks on juhtida maaväe väljaõppekeskustes toimuvat ajateenijate väljaõpet ja õpetada reservi allüksusi.

Scoutspataljoni laskelaager Teraskilp. Foto: Marina Loštšina

Merevägi koosneb mereväe staabist, mereväebaasist (Miinisadam) ja miinilaevade divisjonist. Üheks peamiseks mereväe ülesandeks on miinitõrje. Sõjaajal toetab merevägi oma vahenditega kaitsejõudude operatsioone, turvab mereühendusteid ning takistab meritsi juurdepääsu strateegilistele objektidele ja aladele.

Eesti merevägi osales 8 päeva kestval suurõppusel BALTOPS mereväe tuukrite, miinijahtija EML Sakala ning staabi- ja toetuslaeva EML Wambolaga. Foto: n-srs Maria Tõkke

Õhuvägi kontrollib riigi õhuruumi ning tagab strateegiliste objektide õhukaitse. Õhuväe prioriteet on õhuseire ja vastuvõtva riigi toetuse osutamine, õhuvägi vastutab kõigi õhuoperatsioonide eest Eestis.

NATO õhuväeõppus Ramstein Alloy ja lennupäästeharjutus Pulp Fiction. Foto: pildid.mil.ee
Eesti Maaväe logo
Eesti Mereväe logo
Õhuväe embleemidel on alati kotkas.
  • Maavägi
  • Merevägi
  • Õhuvägi
  • Eesti territoo­riumi kaitse. 
  • Terri­toriaal­vete kaitse. 
  • Teeb koos­tööd liitlas­tega. 

Kaitseväe auastmed

Auaste näitab kaitseväelase omandatud sõjaväelist haridustteenistusstaaži pikkust ja teenistuses saavutatud edu. Kaadrikaitseväelased jagunevad sõjaväelise auastme järgi kolmeks:

  • sõdurid,
  • allohvitserid,
  • ohvitserid. 

Sõdur

See on ajateenistuse läbimisel sõjaväelise karjääri esimene etapp. Selle käigus saadakse ettevalmistus, et olla võimeline täitma teenistusülesandeid ja kohustusi jao struktuuris üksikvõitlejana. Sõdur spetsialiseerub relvaliigi järgi ühele alale järgnevaist: 

  • jalavägi,
  • tankitõrje,
  • õhutõrje,
  • suurtükivägi,
  • pioneer,
  • miinipilduja,
  • tagalatoetus,
  • side.
Miinipilduja meeskond. Foto: N-ltn Sander Mändoja

Allohvitser

Nad on kas jao, rühma või kompanii õpetajateks. Allohvitserid võivad töötada jaoülemana (vajalik auaste: seersant või nooremveebel) ja rühmavanemana (auaste: vanemseersant või veebel).

Allohvitserid on õpetajateks nii jaole, rühmale kui ka kompaniile. Foto: Joakim Klementi

Ohvitserid

On kompanii või pataljoni juhid. Nad võivad töötada mitmetel ametikohtadel, kuid selleks on vajalik kindel auaste. 

Ametikoht

Auaste

Rühmaülem

Leitnant

Kompaniiülem

Kapten

Staabiohvitser

Major

Pataljoniülem

Kolonelleitnant

Rahuaja kaitseringkonna ülem

Kolonel

Õhu- või mereväe ülem

Brigaadikindral

Kaitseväe Peastaabi ülem, maaväe ülem

Kindralmajor

Kaitseväe juhataja

Kindralleitnant

Kaitseväe ülemjuhataja

Kindral

Kaitseliidu ülemal Ilmar Tammel on kindralmajori auaste. Foto: Kaitseliit
  • Ohvitseri auastmed
  • Allohvitseri auastmed
  • Sõduri auastmed

Kaitseväeline haridus

Kaitseväelise hariduse ja väljaõppe saab jaotada kolme suuremasse etappi: sõduri-, allohvitseri- ja ohvitseriõpe.

Sõduri väljaõpe omandatakse ajateenistuses, mis kestab 8–11 kuud. 

  • Sõduri baaskursuse käigus omandab iga sõdur põhiteadmised ja -oskused. Baaskursusel õpitakse tundma relvastust ja esmaabivõtteid, tegutsema metsalaagris, orienteeruma ning omandatakse teadmised taktika põhialuste, kaitseväelise käitumise ja kaitseväe tegevust reguleerivate seaduste kohta. 
    ​Sõduri baaskursus on ühtne kõigile sõduritele nii maa-, mere- kui ka õhuväes. 
  • Erialakursus kestab üldjuhul 6 nädalat, mille jooksul õpitakse kaitseväe spetsialistidele (laskur, kuulipildur, tankitõrje granaadiheitur, autojuht, sanitar-parameedik jt) vajalikke teadmisi ja oskusi.
  • Allüksuse kursusel õpitakse tegutsema jao, rühma, kompanii ja pataljoni koosseisus.
Sidemehed. Foto: N-ltn Simmo Saar

Allohvitseri väljaõpe algab samuti ajateenistuses.

  • Jaoülema kursuse käigus omandab ajateenija lisaks varem omandatule näiteks teadmisi jao taktikast (kaitse, rünnak, sissivõitlus, varitsus), pedagoogikast, psühholoogiast, juhtimisest, 16 lõhkeasjandusest, meditsiinist ja sidepidamisest ning õpib neid jaoülemana rakendama.
  • Reservohvitseri kursuse raames õpivad ajateenijad juhtima rühma ehk nelja jagu (kuni 40 meest) rahu- ja sõjaaja tingimustes.
  • Vanemallohvitseride kursus läbitakse Võru Lahingukoolis. 
Kompanii rivis. Foto: Ardi Hallismaa

Kui ajateenistuse jooksul nooremallohvitseride kursuse läbinul on tekkinud soov saada ohvitseriks, peab ta omandama sõjaväelise kõrghariduse. Sõjaväeline kõrgharidus koosneb neljast astmest. 

  • Kaitseväe Akadeemia põhikursus – 3 aastat. Omandatakse ohvitseri põhioskused ning saadakse rakenduslik kõrgharidus sõjalise juhtimise erialal.
  • Kaitseväe Akadeemia keskastmekursus – 2 aastat. Lõpetajad saavad kompaniiülema ja nooremstaabiohvitseri ettevalmistuse ning sotsiaalteaduste magistrikraadi sõjalise juhtimise erialal.
  • Balti Kaitsekolledž – 1 aasta. Õpingute jooksul omandatakse vanemstaabiohvitserile vajalikud juhtimis- ja planeerimisoskused. Lõpetajate teenistus jätkub erinevates staapides nii Eestis kui ka välismaal.
  • Staabiohvitseride ja kindralstaabiohvitseride kursus  – Eestis või välismaal. Selle haridusastme läbinud ohvitserid on valmis teenima kõrgematel juhtivatel ametikohtadel.

Kaitseväe auastmetest lähemalt

Oleme põhjalikult rääkinud Eesti Maaväe auastmetest ning nende jagunemisest. Meenuta, millised need on. 

Auastmed jagunevad kolmeks: 

  • sõdur,
  • allohvitserid,
  • ohvitserid. 

Sõduri auastmed

Allohvitseri auastmed

Ohvitseri auastmed

Mereväes jagunevad auastmed niisamuti kolme gruppi. 

Madruse auaste jaguneb madruseks ning vanemmadruseks.

Allohvitseri auastmed jagunevad vanem- ning nooremohvitseriks. 

Ohvitseride auastmed jagunevad omakorda kolmeks: nooremohvitserid, vanemohvitserid ning kõrgemad ohvitserid. 

Õhuväe auastmete nimetused ning väljanägemine sarnanevad maaväe auastmetega. 

Sõduri auaste jaguneb kaheks: reamees ning kapral. 

Allohvitseri auastmed jagunevad noorem- ja vanemohvitserideks.

Ohvitseride auastmed on noorem-, vanem- ja kõrgemad ohvitserid. 

        Märgi loetelust mereväe auastmed. 

        • Admiral
        • Kolonel
        • Lipnik
        • Maat
        • Madrus
        • Kapral

        Märgi õhuväe auaste.

        Märgi õhu-, maa- ja mereväe kõige kõrgemad auastmed. 

        Odota