Chapter 8.3 (Loodusõpetus 9. kl, 3. osa)

Riigi geograafiline asend

Geograafiline asend

Õppisid geograafilist asendit 7. klassi loodusõpetuse I osas.

Geograafiline asend on mingi maa-ala või piirkonna (nt riigi, maakonna) asukoht maakeral. Asendit vaadatakse kaardilt või gloobuselt.

Geograafilist asendit iseloomustatakse alljärgnevate näitajate abil:

  • asend ekvaatori suhtes – tehakse kindlaks, kas uuritav koht asub põhja- või lõunapoolkeral. Näiteks Eesti asub põhjapoolkera põhjapoolsemas osas.
  • asend nullmeridiaani suhtes – tehakse kindlaks, kas uuritav koht asub ida- või läänepoolkeral. Näiteks Eesti asub idapoolkera läänepoolsemas osas.
  • asend mandril ja maailmajaos – tehakse kindlaks, mis mandril ja mis maailmajaos uuritav koht asub. Eesti asub Euraasia mandri loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas.
  • asend ookeanide ja merede suhtes – tehakse kindlaks, kas on mereriik, mis ookeani või mere ääres uuritav koht asub. Eesti asub Läänemere idakaldal. Läänemeri on Atlandi ookeani osa.
Eesti asukoht Maal

 riigi geograafiline asend:

  1.  asub  poolkera  osas.
  2.  asub  poolkera  osas.
  3.  asub  mandri  osas ja  maailmajao  osas.
  4.  riik  mereriik.
  5.  asub  mere  kaldal.

Suurus

Maa-ala geograafilise asendi iseloomustamisel räägitakse ka selle suurusest ja võrreldakse seda teiste maa-alade suurustega.

Eesti on väike riik, Eesti pindala on 45 339 km².
​Euroopas on aga veel väiksemaid riike. Eestist väiksemad on Taani, Belgia, Holland, Šveits jt.
​Mõni riik on nii väike, et seda nimetatakse kääbusriigiks. Kääbus-riigid on näiteks Malta, Küpros, Luksemburg, Vatikan jt.

Eesti suurim ulatus põhjast lõunasse on 250 kilomeetrit ja läänest itta 350 kilomeetrit.
​Mandri-Eesti keskpunkt asub Adaverest natuke lõuna pool Tallinna–Tartu maantee äärses metsatukas.
​Mandri-Eesti keskpunkt on tähistatud suure kiviga.

  1.  riigi suurus on  km².
  2. Võrreldes teiste Euroopa riikidega, kuulub ta  riikide hulka.
  3.  riigi suurim ulatus põhjast lõunasse on  km.
  4.  riigi suurim ulatus läänest itta on  km.

*Äärmuspunktid

Mingi maa-ala äärmuspunkt on selle maa-ala kõige kaugemale põhja, lõunasse, itta või läände ulatuv koht.
​Kui tegemist on mereriigiga ja lisaks mandriosale on riigil ka saared, siis võib olla ühes ilmakaares kaks äärmuspunkti – üks mandriosal ja teine saarel.

Nii on Eesti äärmuspunktid (vaata Eesti äärmuspunktide kaarti)

  • põhjas Purekkari neem Pärispea poolsaarel mandriosas ja Vaindloo saar
  • lõunas Karisöödi küla
  • idas Narva linn
  • läänes Ramsi neem Noarootsi poolsaarel mandriosas ja Nootamaa saar
Eesti äärmuspunktide kaart
Eesti põhjapoolseim äärmuspunkt Vaindloo saar
Eesti idapoolseim äärmuspunkt Narva asub vasakul pool Narva jõge.
​Paremal pool jõge on juba Venemaa.
Eesti läänepoolseim äärmuspunkt Nootamaa saar
Eesti lõunapoolseim äärmuspunkt Karisöödil
  1. põhjas 
  2. lõunas 
  3. idas 
  4. läänes 
Euroopa äärmuspunktide kaart
Euroopa põhjapoolseim äärmuspunkt Nordkinni neem
Euroopa lõunapoolseim äärmuspunkt Marroquí neem
Euroopa läänepoolseim äärmuspunkt Roca neem
Euroopa idapoolseim äärmuspunkt Polaar-Uuralis

 riigi äärmuspunktid on:

  1. põhjas 
  2. lõunas 
  3. idas 
  4. läänes 

Rannajoon

Suuremate veekogude (merede ja suurte järvede) vee ja maismaa vaheline piir on rannajoon.
​Rannajoon on riigiti väga erinev.

Vaatle

Eesti looduskaardil Eesti rannajoont.
​Mida märkad?

Eesti rannajoon on väga tugevasti liigestatud. Siin leidub palju poolsaari, saari, lahtesid ja väinasid. Seetõttu on ka rannajoon hästi pikk.

Vaatle

Läti rannajoont. Milliseid erinevusi märkad, võrreldes Eesti rannajoonega?

Kaardi vaatluse põhjal näed, et Läti rannajoon on kohati peaaegu sirge ja seetõttu ka lühem.

  1. poolsaar 
  2. saar 
  3. laht 
  4. väin 
Euroopa looduskaart
  1.  riigi rannajoon on 
  2. Rannajoone pikkus on  km.
  3. Suuremad saared on: 
  4. Suuremad poolsaared on: 
  5. Suuremad lahed on: 
  6. Suuremad väinad on: 

Piirid ja naaberriigid

Maa-ala geograafilise asendi iseloomustamisel räägitakse ka maa-ala piiridest ja naabritest.
​Eesti põhja-, lääne- ja edelapiir on merepiir.
​Idas ja lõunas on maismaapiir, mis kulgeb suures osas piki järvi ja jõgesid.
​Eesti piir Venemaaga on ühtlasi ka Euroopa Liidu idapiir.

Euroopa riigid
  1. Eesti põhjapiir kulgeb mööda 
    Üle mere naaberriik on 
  2. Eesti läänepiir kulgeb mööda 
    Üle mere naaberriik on 
  3. Eesti idapiir on maismaapiir, mis kulgeb enamasti piki veekogusid: piki  ja  järve ning piki  jõge.
  4. Eesti idanaaber on 
  5. Lõunas on Eestil maismaapiir 
Eesti looduskaart

 riigi piirid ja naaberriigid on:

  1. põhjas 
  2. lõunas 
  3. idas 
  4. läänes 

Jätka oma esitlust

Kanna leitud andmed esitlusse.

Selle teema lõpuks on valmis alljärgnevad slaidid:

  1. Geograafiline asend
    • suurus
    • *äärmuspunktid
    • rannajoon
    • piirid ja naaberriigid

Ära unusta lisada pilte ja kaarte. Lisa kindlasti igale pildile ja kaardile juurde internetiaadress, kust need leidsid.
​Salvesta töö arvutis oma kausta.

Tööleht

Please wait