Valitud riigi loodus – Opiq
1 / 6
×
Peatükk 8.4 (Loodusõpetus 9. kl, 3. osa)
Loodusõpetus 9. klassile, 3. osa. Lihtsustatud õppekava (SA Innove, HARNO)
Peatükk 8.4

Valitud riigi loodus

Looduse iseloomustamine

Ühe riigi looduse iseloomustamisel räägitakse selle riigi

  • pinnamoest ehk reljeefist – pinnamoe eripära, suuremad pinnavormid, kõrgemad mäetipud

Tuleta meelde, õppisid pinnamoodi 6. ja 7. klassi loodusõpetuse I osas.

  • kliimast – valdav kliimavööde, keskmine temperatuur suvel ja talvel, sademete hulk, valitsevate tuulte suund

Tuleta meelde, õppisid kliimaga seonduvat 7. klassi loodusõpetuse I osas.

  • veestikust – veestiku hulk, suuremad järved, pikemad jõed

Tuleta meelde, õppisid veestikuga seonduvat 6. klassi loodusõpetuse III osas.

  • loodusvöönditest – millises loodusvööndis valitud riik asub, iseloomulikud taimed ja loomad

Tuleta meelde, õppisid loodusvööndeid 8. klassi loodusõpetuse III osas.

Ülesanne 1

Iseloomusta Eesti loodust kaartide abil.
Lõpeta laused.
  1. Eesti pinnamood on vahelduv, esineb nii tasandikke kui ka kõrgustikke.
    1. Keskmine kõrgus on 
       m.
    2. Suuremad madalikud on 
    3. Suuremad kõrgustikud on 
    4. Kõrgeim tipp on 

      Selle kõrgus on 
       m.
  2. Kliima iseloomustamiseks kasuta Eesti atlase või interneti kliimakaarte.
    1. Eesti asub 
       kliimavöötmes.
    2. Keskmine temperatuur suvel juulikuus on 
      ⁰C.
    3. Keskmine temperatuur talvel veebruarikuus on 
        ⁰C.
    4. Keskmine sademete hulk on 
       mm aastas.
    5. Valitsevad tuuled puhuvad (mis ilmakaarest?) 
  3. Veestik
    1. Eestis on   jõgesid, järvi ja soid.
    2. Kõige suurem järv on 

      Minu kodule lähim järv on 
    3. Eesti kõige pikem jõgi on 

      Selle pikkus on 
       km.
      Minu kodule lähim jõgi on 
    4. Minu kodule lähim soo on 
  4. Loodusvööndeid vaata Euroopa loodusvööndite kaardilt.
    1. Eesti asub 
       vööndis.
    2. Meie metsade levinumad puud on 
    3. Meie tavalisemad metsloomad on 
Peipsi järv on suuruselt neljas järv Euroopas.
Segamets sügisel

Ülesanne 2

Iseloomusta oma valitud riigi loodust kaartide ja interneti abil.
Lõpeta laused.

 riigi looduse iseloomustus.

  1. Pinnamood
    1. On 
      (esineb nii 
       kui ka 
      .).
    2. Keskmine kõrgus on 
       m.
    3. Suuremad madalikud on
    4. Suuremad kõrgustikud on
    5. Suuremad mäestikud on
    6. Kõrgeim tipp on 

      Selle kõrgus on 
       m.
  2. Kliima
    1.  riik asub 
       kliimavöötmes.
    2. Keskmine temperatuur suvel juulikuus on 
       ⁰C.
    3. Keskmine temperatuur talvel jaanuarikuus on 
       ⁰C.
    4. Keskmine sademete hulk aastas on 
       mm.
    5. Valitsevad tuuled puhuvad (mis ilmakaarest?) 

      Millal on kõige sobivam aeg sinu valitud riiki sõitmiseks? (Vaata oma reisi eesmärki!)
  3. Veestik
    1.  riigis on   jõgesid, järvi.
    2. Kõige suurem järv on 
    3. Kõige pikem jõgi on 

      Selle pikkus on 
       km.
  4. Loodusvööndid
    1.  riik asub 
      vööndis.
    2. Iseloomulikumad taimed on
    3. Iseloomulikumad loomad on
Volga jõgi Venemaal on Euroopa kõige pikem jõgi.
​Tema pikkus on 3530 km.

Ülesanne 3

Võrdle Eesti ja oma valitud riigi loodust ülesannete 1 ja 2 tulemuste, kaartide ning interneti põhjal.
Täida tabel.

Näitaja

Eesti
andmed


riigi andmed

Erinevus/vahe

Pinnamood

Keskmine kõrgus

 m

 m

 m

Kõrgeim tipp

 m

 m

 m

Kliima

Keskmine
temperatuur
suvel

 ⁰C

 ⁰C

 ⁰C

Keskmine
temperatuur
talvel

 ⁰C

 ⁰C

 ⁰C

Keskmine
sademete
hulk aastas

 mm

 mm

 mm

Valitsevate
tuulte
suund

Veestik

Pikima jõe
pikkus

 km

 km

 km

Loodusvöönd

Võrdle Eesti ja oma valitud riigi loodust.

  1. Mille poolest on kahe riigi loodus sarnane?
  2. Leia kahe riigi looduse erinevused.

Arutlege Eesti ja sinu valitud riigi looduse sarnasuse ja erinevuse üle klassikaaslaste ja õpetajaga.

Jätka oma esitlust.

Kanna leitud andmed esitlusse.

Teema lõpuks on valmis järgmised slaidid:

  1. Loodus
    • pinnamood
    • kliima
    • veestik 
    • loodusvööndid

Ära unusta lisada pilte ja kaarte. Lisa kindlasti igale pildile ja kaardile juurde internetiaadress, kust need leidsid.
​Salvesta töö arvutis oma kausta.

Tööleht

...

Palun oota