Meid ümbritseb suur hulk taimi ja loomi. Kui paljusid sina neist tunned?
Õpetaja palus Tiidul ja Triinul kirjeldada oma kodu lähedal kasvavat leppa.
Tiit: „Lepp on puu, mille tüvi on hall. Lepavõsa kasvab meil karjamaa servas. Lepa leht on terava tipuga.”
Triin: „Lepp kasvab hoopis oja ääres ja ta on suur puu. Tema koor on tumepruun või isegi must. Lehed on tal hoopiski tömbi tipuga.”
Lapsed kirjeldasid leppa ja mõlemal oli õigus.
 Hall lepp |  Must lepp |
Teadlased ütlevad, et Eestis kasvab kahesuguseid leppasid. Nad erinevad välimuse, kasvukoha ja veel mitme tunnuse poolest. Millised tunnused need on?
Hallid lepad moodustavad ühe liigi, mustad lepad teise liigi.
Ühte liiki[mõiste: Liik – sarnaste tunnustega organismid, kes võivad saada omavahel järglasi.] kuuluvad need taimed, millel on sarnased tunnused.
Nüüd vaata neid kahte tihast ja kirjelda mõlema välimust. Mille poolest nad teineteisest erinevad?
Sinitihane ja rasvatihane kuuluvad eri liikidesse. Ühte liiki kuuluvad üksteisega sarnased loomad, kes võivad saada omavahel järglasi.
Ühte liiki kuuluvad organismid[mõiste: Organismid – elusolendid. Organismid on taimed, loomad, seened. Organismid toituvad, hingavad, paljunevad, arenevad, kasvavad.], kellel on sarnased tunnused.
Kui leiame mõne endale tundmatu taime või näeme tundmatut looma, tahame enamasti teada saada tema nimetuse. Selle saame välja selgitada määraja abil. Taimede määramiseks kasutame taimemäärajat. Lindude määramiseks läheb vaja linnumäärajat. Määramisel peame pöörama tähelepanu väga paljudele tunnustele.
Tihtilugu on loomad ja taimed saanud oma nimetuse välimuse või mõne muu iseloomuliku tunnuse järgi, näiteks: musträhn, suur-kirjurähn. Kas sa oskad nimetada veel mõnda taime või looma, kes on saanud oma nimetuse välimuse järgi?
 Musträhn |  Suur-kirjurähn |
Igapäevases elus oleme harjunud rääkima karust. Meie metsades elava karu täpsem nimetus on aga pruunkaru. Mujal maailmas elab ka teisi karuliike, nagu jääkaru või baribal. Tavaelus, kui pole oluline liigi nimetust rõhutada, kasutame enamasti lühemat nimetust.
Mõnikord kasutavad inimesed ka taimede ja loomade rahvapäraseid nimetusi. Hundi kohta võib näiteks öelda hallivatimees, susi või võsavillem.
 |  |  |  |
Värvus:
Kere:
Kael:
Kõrvad:
Jalad:
Saba:
Nahk:
Kuldnokk on saanud nime selle järgi, et kevadel pesitsusajal on ta nokk kollane. Tema sulekuub on peaaegu musta värvi, heledate tähnidega. Kuldnokk pesitseb meeleldi maakodude juures, kui sinna on üles pandud tema jaoks sobivaid pesakaste. Pesitsemise ajal rõõmustab kuldnokk inimest oma kõlava ja vaheldusrikka lauluga. Kuldnoka peamiseks toiduks on mitmesugused putukad, kuid aedniku õnnetuseks rüüstab ta sageli suve teisel poolel ka marjapõõsaid ja viljapuid. Talveks lahkub ta Eestist lõuna poole.
Musträstas on umbes sama suur kui kuldnokk. Isaslinnu välimus on üsna sarnane kuldnoka omale. Temagi suled on mustjad ja nokk kollane. Siiski pole isaslinnu sulekuuel näha heledaid tähne nagu kuldnokal. Emase värvus on aga pruunikas. Maapinnal liigub musträstas mitte kõndides, vaid hüpeldes. Musträstas teeb oma kausikujulise pesa tihti puuharude vahele või kännule. Talveks lahkub enamik musträstaid Eestist, aga mitmed jäävad ka siia talvituma.
Siili keha katab okkaline nahk (ligikaudu 6000 okast). Tal on väikesed silmad ja kõrvad ning lühike kael. Tema pikkus on kuni 30 sentimeetrit. Siili saba on nii lühike, et okaste alt seda ei märkagi. Hädaohu korral tõmbub siil kerra, sest oma lühikeste jalgadega ei jõua ta vaenlase eest põgeneda.
Siil elab metsaservades, parkides, aedades, kalmistutel. Talle meeldib tegutseda peamiselt videvikus ja öösel. Siil sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Siil on segatoiduline, kelle erilised lemmikud on putukad ja nende vastsed. Ta sööb ka vihmausse, konni, hiiri, linnumunasid, madusid, tigusid, marju. Siil ise võib olla rebase ja kassikaku toiduks.
Teine Eestis elav siililiik on harilikule siilile väga sarnane kaelussiil.
Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind. Teda võib kõige sagedamini kohata taluõuedes. Pesa ehitab ta meelsasti pööningule või lauta. Oma nime sai ta sellest, et vanadel aegadel kippus ta pesitsema ka suitsustes talutaredes.
Suitsupääsukese sulestik on ülalpool mustjas, kõhupoolelt valge. Kurgualune on tal roostepunane. Lennul on teda lihtne ära tunda pikalt harkis saba järgi.
Pesa ehitab suitsupääsuke mudast, mille seob heinakõrte ja karvadega, niisutab süljega. Valminud kausitaolise ehitise vooderdab ta seest pehmete rohuliblede ja sulgedega. Oma poegadele toovad vanalinnud päevas süüa kuni 600 korda.
Toiduks tarvitab ta väga osava ja kiire lendajana õhus lendavaid putukaid. Nii vähendab ta putukate arvukust.
Vanarahval on suitsupääsukese kohta hulk ütlusi. Näiteks öeldakse, et kui suitsupääsuke maadligi lendab, on vihma oodata.
Kaldapääsuke pesitseb veekogude järskudes kallastes, liiva- ja kruusakarjääride nõlvades. Sellest on ta ka oma nime saanud. Vanalinnud uuristavad pesa kalda sisse. Pesasse minev käik on kuni meetripikkune. Selle lõpus on heinakõrtest punutud pesa, mis on sulgedega vooderdatud. Emaslind muneb pessa 3–7 muna. Neist hautakse välja pojad.
Kaldapääsuke on suitsupääsukesest ja teistest pääsukestest veidi väiksem. Teda saab eristada ka värvuse järgi. Kaldapääsuke on helepruuni ülapoolega ning kreemikasvalge alapoolega. Üle puguala jookseb helepruun kaelus. Saba on tal tunduvalt väiksem kui suitsupääsukesel.
Kaldapääsukeste lend on kiire ja käänakuline. Nad on osavad suurel kiirusel ka oma kitsast pesakäigust sisse tuiskama.
Kaldapääsukesed toituvad veekogude, soode ja heinamaade kohal lendavatest putukatest.
Mida soovid tekstiga teha? Teksti töötleb tehisintellekt, see ei ole kontrollitud ega toimetatud! Tekstis võib esineda vigu. Kontrolli teksti õigsust õpiku originaaltekstist.
Vali failid, mida soovid lisada. Toetatud formaadid on txt, html, htm, pdf, odt, odp, ods, xls, xlsx, ppt, pptx, pps, doc, docx, rtf, png, jpg, jpeg ja gif.
| Nimi | |
|---|---|
| eemalda |
NB! Lingi alguses peab olema „http://”!
Opiq kasutab küpsiseid, mis on vajalikud veebisaidi töötamiseks, turvalise kasutamise tagamiseks, kasutamise analüüsimiseks ning parima kasutusmugavuse pakkumiseks.
Küpsis on kasutaja arvutist veebisaidi serverisse saadetav väike fail, mis sisaldab veebisaidi tööks vajalikke andmeid kasutaja ja tema eelistuste kohta.
Enamus küpsiseid on Opiqu tööks tingimata vajalikud. Analüütilistest küpsistest on võimalik loobuda ning sellisel juhul ei kasutata sinu kasutusandmeid Opiqu arendamiseks. Loe lähemalt