Ajateenistus on paljude noorte elus oluline etapp: nad astuvad teenistusse eesmärgiga omandada vajalikke oskusi ja teadmisi, mis aitavad kaasa nii isiklikule arengule, karjäärile kui ka riigi kaitsevõimele. Siinne peatükk on teejuhiks, et mõista paremini ajateenistuse ja teiste teenistuste kulgu ning kasvatada tahet, et ajateenistust vabatahtlikult läbida ja pärast seda riigikaitses aktiivselt osaleda.
Ajateenistus
Ajateenistus seisneb Eesti kaitseks vajalike reservüksuste loomises, tänu ajateenistusele on rünnaku korral Eestit kaitsmas tugev ja vastupidav reservväelane. Just seetõttu on iga väljaõpetatud ajateenija Eesti kaitsevõimekuse parandamiseks ja hoidmiseks vajalik.
Küsimused
- Miks on oluline õppekogunemisi korraldada?
- Kuidas saaks Sinu arvates suurendada Eesti rahva kaitsetahet?
- Kuidas saaks riik senisest enam toetada reservväelaste õppekogunemisel osalemist?
[välise sisuosa algus][välise sisuosa lõpp]
Mis on kaitseväekohustus ja kes on kutsealune?
[välise sisuosa algus][välise sisuosa lõpp]
Vaata videost, millised on ajateenijate kõige meeldejäävamad hetked ajateenistusest.
Kui Eesti kodanikust noormees saab 17-aastaseks, määratakse talle kutsealuse staatus: tal tekib kaitseväekohustus ja kohustus osaleda riigikaitses. Kutsealustele saadetakse vastav kiri. Noormees on kutsealune seni, kuni ta asub aja- või asendusteenistusse või kui ta sellest vabastatakse. Ajateenistusse kutsutakse 18–27-aasta vanuseid. Kaitseväekohustus lõpeb 61-aastaseks saamisel. Naised saavad kaitseväekohustust võtta selleks ise soovi avaldades.
Kutsealusena kaasnevad esimesed vastutusrikkad ja õpetlikud kohustused. Näiteks tuleb veenduda, et kõik enda kohta käivad kontakt- ja terviseandmed on tõesed ja korrektsed. Samuti tuleb enne ajateenistust läbida terviseseisundi hindamine, et nii riik kui ka kutsealune saaksid kindlad olla, et kutsealune peab ajateenistuses füüsiliselt ja vaimselt vastu ning läbib selle edukalt. Kui aeg on küps, ilmub kutsealune kindlaksmääratud ajal kindlasse kohta, näiteks terviseseisundi hindamisele, aja- või asendusteenistusse või teistele toimingutele.
Kas teadsid, et ...?
Kaitseväeteenistuse veeb on kaitseväekohustuslastele suunatud iseteeninduskeskkond. Veebis:
- kaitseväekohustuslane näeb enda andmeid,
- saab esitada taotlusi,
- saab dokumente vastu võtta.
Kui kaua ajateenistus kestab?
Ajateenistus kestab alates 2027 aastast 12 kuud.
Staabi- ja sidepataljoni ajateenijad
Ajateenistusse on võimalik alates 2027. aastast asuda kahel korral aastas:
- veebruaris,
- augustis.
Naised ja ajateenistus
Ehkki naistele on ajateenistus vabatahtlik, on ajateenistuse läbimine arendav ja edasist karjääri toetav valik. Naisi võetakse ajateenistusse samadel tingimustel mis mehi, kuid erinevalt meestest saavad nad teenistusest 90 päeva jooksul loobuda.
Ajateenistusse saavad astuda 18–27-aastased Eesti kodanikud, kellel on vähemalt põhiharidus. Siinkohal tasub silmas pidada, et ajateenistusse asudes võetakse endale kaitseväekohustus, millega kaasneb suur vastutus ja mis kestab kuni 61. eluaastani.
Töövarjulised tutvumas sõduri varustusega
Naiste töövarjupäev mereväes
Huvi ajateenistuse vastu võib tekkida erinevate põhjustel: tänu sõpradele, riigikaitseõpetuse tunnile, kampaaniatele või töövarjupäevadele. Ilmselt mõtleb nii mõnigi, milline näeb päriselt välja üks päev ajateenistuses või hoopis tegevväelasena.
Võimaluse ajateenija elu üheks päevaks katsetada annab neidudele just töövarjupäev, mis aitab neil ka veenduda, et see on nende jaoks ikka õige valik. Töövarjupäevad toimuvad aasta ringi erinevates väeosades.
Kas teadsid, et ...?
Kui sulle pakub huvi ajateenistus, saad osaled huvipakkuvas väeosas töövarjuna.
Kui paljud naised käivad ajateenistuses?
Uuri lähemalt naisedvormi.ee kodulehelt.
[välise sisuosa algus][välise sisuosa lõpp]
Vaata saadet „Naised vormi“
Mida ajateenistuses õpitakse?
- SBK
- Erialad
- Lahinguvalve
- AÜK
Ajateenistuse väljaõppetsükkel on alates 2027. aastast jaotatud kaheks.
- 1. poolaasta (26 nädalat) – ajateenijad läbivad intensiivse üld- ja erialaväljaõppe
- 2. poolaasta (26 nädalat) – allüksuse kursus, koostegevusõpe ja lahinguvalve.
Allpool antakse ülevaade kursustes ja õppest, mis hakkab kehima alates 2027. aastal.
Loe lisaks!
Uuri kõige värskemat infot Kaitseväe kodulehelt ning teosest "Järgmine peatus: AJATEENISTUS"
Sõduri baaskursus
Sõduri baaskursus (SBK) on ajateenijate esimene võimalus tõestada end nii iseendale kui ka üksusekaaslastele. Kõik ajateenijad läbivad ühtsetel alustel kuuenädalase baaskursuse, mille käigus omandavad nad üksikvõitleja põhioskused:
- õpivad orienteeruma,
- õpivad maastikul liikuma ja varjuma,
- õpivad kasutama automaatrelva,
- omandavad esmaabivõtteid,
- omandavad teadmisi kaitseväelisest käitumisest.
SBK lõpeb üldjuhul lõpurännakuga.
2. jalaväebrigaadi SBK lõpurännak
Lõpurännak
Vaadat videot ja vasta küsimustele:
- Millistest osadest koosneb lõpurännak?
- Milliseid tegevusi hinnatakse lõpurännakul?
[välise sisuosa algus][välise sisuosa lõpp]
Ajateenijad läbimas sõduri baaskursuse lõpurännakut
Milliseid oskuseid harjutatakse?
[välise sisuosa algus][välise sisuosa lõpp]
Erialakursus
Parameedikute erialakursus Kaitseväe Akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuses
Erialakursus (EK) läbitakse pärast sõduri baaskursust. Erialakursusel spetsialiseerutakse (nt kuulipildur, tankitõrjegranaadiheitur, parameedik, sõidukijuht, tulejuht) ning omandatakse tulevasel ametikohal vajalikud teadmised ja põhioskused, et jätkata õpinguid allüksuse koosseisus.
Milline eriala on ajateenistuses Sinu jaoks sobivaim?
Tee läbi Raju test ja saa teada!
Nooremallohvitseri baaskursus
Nooremallohvitseri baaskursus (NABK) on kõigile Kaitseväe nooremallohvitseridele ühine ja selle jooksul omandatakse nooremallohvitseri põhiteadmised ja -oskused.
Sõltuvalt erialast võib kursus mõnikord toimuda väljaspool senist üksust või linnakut. Parimate NABK-i lõpetajate hulgast valitakse reservohvitseri kandidaadid.
Autojuhi erialakursus
Autojuhi erialakursusele (AJEK) valitakse enamasti ajateenijaid, kes on omandanud enne ajateenistust mõne mootorsõiduki juhtimisõiguse (tavaliselt B-kategooria).
Kursusel omandatakse kaitseväeliste ülesannete täitmiseks vajalik mootorsõidukijuhi (tavaliselt C- või CE-, harvem D- või A-kategooria) juhtimisõigus.
Lisaks omandatakse AJEK-i käigus Kaitseväe sõiduki kasutamise ja esmase hooldamise oskused ning sageli ka sõjaaja allüksuse põhised esmased erialased teadmised ja oskused.
Autojuhi erialakursus
[välise sisuosa algus][välise sisuosa lõpp]
Autojuhi erialakursuse lühitutvustus.
Reservohvitseri põhikursus
Reservohvitseri kursus
Reservohvitseri põhikursus (ROPK) on kõigile tulevastele reservohvitseridele ühtne ja korraldatakse Kaitseväe Akadeemias.
Kursusel omandatakse sõjaaja nooremohvitseri ametikohal teenimiseks vajalikud põhiteadmised ja -oskused. Kursuslasi nimetatakse aspirantideks ja nõuetele vastavale lõpetajale omistab Vabariigi President lipniku auastme.
Reservohvitseri erialased pädevused omandatakse oma sõjaaja allüksuse või erialakoolide erinevatel kursustel tagamaks juhtimiseks vajalik erialane ettevalmistus.
Rühmavanema kursus
Rühmavanema kursus (RVK) toimub kõigile tulevastele reservrühmavanematele ühtse õppekava järgi ja üksuse põhiselt.
Kursusel omandatakse sõjaaja rühmavanema ametikohal teenimiseks vajalikud põhiteadmised ja -oskused. Kursuse nõuetele vastav lõpetaja saab seersandi auastme.
Allüksuse kursus
Pärast erialakursuseid jätkub kõigi ajateenijate väljaõpe üheskoos allüksusekursusel (AÜK). Kursuse põhieesmärk on õppida ja harjutada koostööd oma sõjaaja jao, rühma, kompanii ja suurema üksuse koosseisus.
Vajadusel täidetakse ka muid igapäevaseid kaitseväelisi teenistusülesandeid. Kursuse jooksul viibitakse sageli maastikul.
Allüksuse kursus
Kus ajateenistust läbitakse?
Ajateenijate väljaõppekohad
Parim aeg ajateenistuse läbimiseks on kohe pärast gümnaasiumi lõppu. Nii sobitub see kõige sujuvamalt teiste eluplaanidega.
Läbitud ajateenistust on võimalik tulevikus enda jaoks tööturule sisenedes maksimaalselt ära kasutada. Selleks, et suurendada oma karjäärivõimalusi mistahes valdkonnas, tasub oma CV-s välja tuua see, et oled ajateenistuse läbinud koos Sinu jaoks olulisimate õpimomentide, oskuste ja arengukohtadega.
Hiljem taipad, et tööandjate silmis on läbitud ajateenistus suur väärtus, sest näitab ühtepidi kohusetunnet ja tahet panustada riigi turvalisusesse, teistpidi ka märkimisväärset eelist näiteks ajateenistust mitteläbinud konkureerivate kandideerijate ees.
Uuri ajateenistse kohta: "Järgmine peatus: AJATEENISTUS!" ja vasta küsimustele:
- Mida peab ajateenistusse kaasa võtma?
- Millises pataljonis tuleb kasuks (vähem levinumate) võõrkeelte oskus?
- Millise eriala võid saada kaitseväes, kui oled meditsiinivaldkonna haridusega kutsealune?
Arutle!
Miks on oluline, et Eestis on ajateenistus kõigile noormeestele kohustuslik?
Kas ajateenistus peaks naistele olema kohustuslik?
Ajateenistuse kasulikkus
Ajateenistus on üks esimesi enesearenguvõimalusi ja ettevalmistusi nii edaspidiseks eluks kui ka reserv- ja tegevteenistuseks.
Ajateenistuse läbimine on hea algus, et luua endale tugev baas riigikaitse valdkonda sisenemiseks ning põneva karjääritee kujundamiseks.
Ajateenistus pole vaid täitmist vajav kohustus riigi ees, nagu tihtipeale arvatakse. Palju vähem pööratakse tähelepanu sellele, mis väärtusi on ajateenistusest võimalik omandada.
Sõjaliste teadmiste ja oskuste omandamine on riigi kaitsel kahtlemata olulised, kuid vähem tähtsad pole ka ajateenistuse käigus arendatavad individuaalsed ja isikupõhised võimed.
Uuri lähemalt ka peatükki "Juhtimispõhimõtted riigikaitses" kuidas militaarmaailma võtted niisamuti tsiviilelus toimivad.
Ajateenistuses õpid töötama meeskonnas, planeerima oma tegevust ning kohanema erinevates tingimustes. Foto: Kaitsevägi
Arutle!
Kuidas tulevad kaitseväes kasuks erialased oskused? Ja ka vastupidi – kuidas ajateenistuses õpitu rakendub Sinu igapäevaelus?
[välise sisuosa algus][välise sisuosa lõpp]
Treening on investeering
Ajateenistuse jooksul pööratakse palju tähelepanu füüsilisele vastupidavusele. Uuri rakendusest "Spordivägi", kuidas valmistuda ajateenistuseks.
Lisaks toob hea füüsiline vorm sulle igakuiselt 50 eurot suurema sõduritoetuse, kui sooritad kehalise võimekuse testi vähemalt 240 punktile (igal alal vähemalt 60 punkti).
Ajateenistuse käigus on võimalik nihutada oma piire ning näha, millised on treenitud meele toel tõelised võimed. Nii saab öelda, et ajateenistuse läbimine võib olla justkui sissejuhatus ühte potentsiaalselt väga edukasse karjääri, kui seda vaid ise tahta.
Kas teadsid, et... ?
Ajateenijale makstakse igakuist toetust ajateenistuskohta alates saabumise päevast kuni ajateenistuse lõppemiseni.
Lisaks on olemas ka juhulubade hüvitis. Kui sul on ajateenistusse asudes või hiljemalt sõduri baaskursuse lõpuks B-kategooria juhiluba, makstakse sulle ajateenistuse lõpus 1000 eurot toetust, eeldusel, et oled läbinud ajateenistuse ettenähtud tähtaja jooksul.
Uuri lähemalt Kaitseressursside ameti kodulehelt.
Tegevteenistus
Tegevteenistus on elukutseline teenistus Kaitseväes ning sellega on võimalik alustada juba pärast ajateenistust.
Tegevväelase teenistussuhe Kaitseväega on paljuski samasugune nagu ametniku töösuhe riigiasutusega. See tähendab, et tegevväelane asub Kaitseväes tööle, nagu ta asuks tööle ükskõik millise teise tööandja juures.
Teisalt on tegevteenistuse puhul Kaitseväes tegemist avaliku teenistuse eriliigiga, kuhu astujatele kehtivad rangemad nõudmised tervisele, füüsilisele võimekusele, hari- dusele ja väljaõppele.
Tegevväelasel on stabiilne sissetulek hüvedega ja mitmekülgne töö. Iga tegevväelase põhitöö on riigikaitset edendada vastavalt oma ametikohale. Edendamine võib tähendada ajateenijate, reservväelaste ja tegevväelaste väljaõppe planeerimist ja korraldamist, riigikaitseplaanide koostamist, rahvusvahelistel missioonidel osalemist või töötamist mõnes NATO või Euroopa Liidu staabis. Viimased on eriti olulised, et tugevdada suhteid liitlastega.
Kaitseväe Akadeemias vanemallohvitseri põhikursuse lõpetamine. Foto: Kaitsevägi
Uuri tegevteenistuse kohta:
- millised on nõuded tegevväelaseks kandideerijale?
- kuidas näeb välja kandideerimine?
- millised on vajalikud dokumendid?
Tegevväelasena on võimalik teenida:
- sõduri,
- allohvitseri,
- ohvitserina.
Selleks tuleb sõduril saada ettevalmistus eelkõige ajateenistuses, allohvitseril omandada kutseharidus ja ohvitseril rakenduskõrgharidus ning läbi teha sõjaväeline väljaõpe.
[välise sisuosa algus][välise sisuosa lõpp]
Mida peab õppima, et saada kaitseväelaseks?
Õpingud Kaitseväe Akadeemias
Ohvitserikarjääri kasuks otsustanu peab läbi tegema ohvitseri sõjaväelise väljaõppe esimese astme. Selleks tuleb kandideerida Kaitseväe Akadeemia põhikursusele.
Kaitseväe Akadeemias on võimalus valida kolme väeliigi vahel: maa-, õhu- ja merevägi. Kõigi kolme puhul on õppeaeg kolm aastat ning õpingute lõpuks omandatakse bakalaureusekraad sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auaste.
Tutvu Kaitseväe akadeemia õppimisvõimalustega. Millistel erialadel saab õppida?
Vaata ringi Kaitseväe Akadeemias läbi virtuaaltuuri.
Kõigi kadettide õpinguid toetatakse:
- palgaga, tänu millele on Kaitseväe Akadeemia tudengid kõige paremini tasustatud üliõpilased Eestis,
- tasuta elukohaga,
- tasuta arstiabiga,
- vaimse tervise nõustamisega,
- laia valiku sportimisvõimaluste tagamisega.
Peale kõrgharidusõppe on Kaitseväe Akadeemias ka kutseõpe, mille eelduseks on juba aktiivne teenistussuhe Kaitseväega. See tähendab, et pärast ajateenistuse läbimist jäädakse tööle Kaitseväkke, ning kui Kaitsevägi suunab, on võimalus minna vanemallohvitseride põhikursusele Kaitseväe Akadeemiasse.
Nagu Kaitseväe Akadeemias omandatava rakendusliku kõrghariduse korral, saab ka vanemallohvitseride põhikursusel spetsialiseeruda maa-, mere- või õhuväe suunale. Õpe kestab ühe aasta ning selle tulemusena omandatakse kutseharidus ja nooremveebli auaste.
[välise sisuosa algus][välise sisuosa lõpp]
Mis on põhi- ja keskastmekursus Kaitseväe Akadeemias?
Lisamaterjal: ajateenistuse ajalugu
Kas oled mõelnud, miks ajateenistus maailmas välja kujunes? Milline on ajateenistuse ajalugu?
[välise sisuosa algus][välise sisuosa lõpp]
Video: Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum
Vabadussõja järgselt kestis ajateenistuse 24 kuud, mida lühendatakse mõne aasta pärast 18 kuuni. Ajateenija esimene auaste on „noor“, mille järgi kutsutakse ajateenistuse esimest osa „nooreajaks“. Tublil ajateenijal on võimalik tõusta jaoülemaks ja ka reservohvitseri kandidaadiks ehk „portupei-aspirandiks“.
Uuri ajateenistuse ajatelge Kaitseväe kodulehelt.
Ajateenistus iseseisvunud Eestis. Foto Kaitsevägi
Oled saanud ülevaate ajateenistusest. Millised on kõige suuremad erinevused 1930. aasta ja tänapäeva ajateenistuse vahel?
[välise sisuosa algus][välise sisuosa lõpp]
Kaitseväe 100. aastapäeva puhuks valminud lühifilm elust ajateenistuses, kus paralleelselt näidatakse kaadreid 1930. aastate algusest ja tänapäevast.