Jäätmete sorteerimine – Opiq
1 / 7
×
Peatükk 7.3 (Inimeseõpetus 7. kl)
Inimeseõpetus 7. klassile. Lihtsustatud õppekava (SA Innove, HARNO)
Peatükk 7.3

Jäätmete sorteerimine

Arutle

  • Meenuta, miks on vaja jäätmeid sorteerida.
  • Mitme erineva prügi jaoks on sul kodus prügikast?
  • Mitme erineva prügi jaoks on teil klassis ja koolis prügikast?

Jäätmete sorteerimise juhised

1. Uuri tabelit jäätmete sorteerimise kohta.

1.1 Lohista jäätmed õigesse tulpa.

Lohista jäätmed õigesse tulpa.

BIOJÄÄTMED

sobivad
    ei sobi
      Lohista vastus siit sobivasse veergu
      • kohvipaks
      • jogurt
      • salvrätt
      • banaan
      • saiake
      • suitsukoni
      • tolmuimejakott
      • kopranahk

      Jäätmed, mis võivad olla ohtlikud inimese tervisele või keskkonnale, on ohtlikud jäätmed.

      Ohtlikud jäätmed on vanad patareid ja akud, mootoriõlid, värvid, lahustid, mürgid, vanad ravimid. Ohtlikud jäätmed pead ise viima jäätmejaama, neid ei tohi visata olmeprügisse.

      Õpetajale

      Rohkem infot ja tegevusjuhiseid ohtlike jäätmete sorteerimise ja käitlemise kohta saab keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

      2. Kuidas jäätmeid liigiti sorteerida? Kontrolli mänguga oma teadmisi.

      Prügimäng

      Pakendijäätmed

      3. Loe.

      Kui jäätmeid korralikult sorteerida, tekib kodus tavaliselt kõige enam pakendi-prügi. Pakend on ümbris, mis aitab säilitada toote omadusi, võimaldab kaupa vedada ja ladustada. Pakend kaitseb kaupa ka kahjuliku keskkonnamõju eest ning mõne kauba puhul (nt kemikaalid, naftasaadused, pesuained) ka keskkonda kauba eest.

      Eestis tekib igal aastal ligikaudu 200 000 tonni pakendijäätmeid. Kui see kõik ladestada prügilatesse, tekiks pakendijäätmete kuhi, mis on kolmekordse maja kõrgune, kahe ja poole jalgpalli-väljaku suurune. Sellepärast püütakse järjest enam võtta kasutusele pakendeid, mida saab mitu korda kasutada. Olmejäätmete hulka visatud pakendit ei saa enam taaskasutada.

      Joogipakend on tagastamis-kõlblik, kui:

      • ribakood ja pandimärk on loetavad;
      • klaaspudel on terve ja korgita;
      • plastpakend ja metallpakend on sama kujuga kui müügihetkel;
      • metallpurgi sisse ei ole visatud prahti;
      • pakendid on pestud.

      Arutle

      • Miks pannakse kaubad pakendisse?
      • Nimeta toode, kus pakend kaitseb toodet keskkonna mõjude eest.
      • Nimeta toode, kus pakend kaitseb keskkonda toote kahjuliku mõju eest.
      • Selgita, kuidas pakend aitab toodet transportida.
      • Miks on mõistlik pakendid kokku koguda?

      4. Vaata videot ja vasta küsimustele.

      Vaata videot „Plastpudeli teekond jäätmejaama“

      4.1 Mis saab kasutatud plastpudelist?

      • Mida tuleb teha plastpudeliga?
      • Mida plastpudeliga teha ei tohiks?
      • Kui kaua kulub aega plastpudeli lagunemiseks looduses?
      • Miks laguneb plastpudel maa sisse maetuna kauem kui looduses õhuga kokkupuutes?
      • Mida tehakse kasutatud plastpudelitest?
      Pakendimärgistused
      Õpetajale

      Rohkem infot ja õppematerjale võib leida Eesti pandipakendi kodulehelt.

      Kokkuvõte

      1. Mis prügikastid on sul kodus? Mis prügikastid on sul koolis? Märgi.

      Kodus

      Koolis

      • Biojäätmed
      • Papp ja paber
      • Pakend (metall, plastik, kartong)
      • Klaas
      • Olmejäätmed
      • Ohtlikud jäätmed
      • Biojäätmed
      • Papp ja paber
      • Pakend (metall, plastik, kartong)
      • Klaas
      • Olmejäätmed
      • Ohtlikud jäätmed

      Arutle

      • Millised prügikastid on sul nii kodus kui koolis?
      • Kummas kohas on sul paremad võimalused prügi sorteerida?
      • Kuhu saab viia prügi, mille konteinerit teil kodus või koolis ei ole?
        ​Uurige klassis koos veebirakendust kuhuviia.ee

      2. Jälgi nädala jooksul kodus prügi koguseid. Kui tihti tühjendate prügikaste?

      Olmejäätmed

      Biojäätmed

      Pakendijäätmed

      Paber ja papp

      • 1 x nädalas
      • 2 x nädalas
      • 3 x nädalas
      • ei koguta
      • 1 x nädalas
      • 2 x nädalas
      • 3 x nädalas
      • ei koguta
      • 1 x nädalas
      • 2 x nädalas
      • 3 x nädalas
      • ei koguta
      • 1 x nädalas
      • 2 x nädalas
      • 3 x nädalas
      • ei koguta

      Kõige vähem tekkis nädalaga 

       jäätmeid.

      Kõige rohkem tekkis 

       jäätmeid.

      Lisaülesanne: Maailm ja prügi

      Otsige internetist infot eestlaste algatatud maailma-koristus-päeva kohta.

      maailmakoristus.ee

      1. Kui palju riike on maailmakoristuspäevast osa võtnud?
      2. Kui palju eestimaalasi osales viimasel maailmakoristuspäeval?
      3. Kas sina oled osalenud maailmakoristuspäeval?
      4. Millal toimub järgmine koristuspäev?
      5. Vaata veel lehel ringi ja otsi üks huvitav fakt prügi kohta.
      6. Mida sina saaksid teha, et maailmas oleks vähem prügi?
      00:00
      00:00
      Vaata videot, kuidas igaüks saab loodusest prügi koristada
      Maailma-koristus-päeval koristavad inimesed loodust üle terve Maa
      Õpetajale

      Võimalusel korraldage klassiga prügikoristamise tund. Võtke kaasa prügikotid, pange kätte töökindad ja minge välja. Soovi korral võite teha ka väikse võistluse. PS! Jälgige kindlasti ka ohutust.

      Palun oota