- Vastase olukord objektil ja teekondadel. Pealik hangib luureinfo ja teeb vastase kohta hinnangu, mis mõjutab tema ülesande täitmist ning üksuse liikumist ülesandele ja sealt ära.
- Üksuse tegevus objektil. Pealik kujundab täpsed tegevused ja allüksuste omavahelise koostöö objektil põhiülesande täitmiseks ja patrulli eesmärgi saavutamiseks. Pealik arvestab alati, et plaanitu ei pruugi sobida tegeliku olukorraga ja valmistab seetõttu ka varuvariandid (olukorrad „juhul, kui …“), kui esialgne plaan ei sobi.
- Grupeerimine. Pealik jaotab oma üksuse vajalikesse gruppidesse ja erimeeskondadesse.
- Esmatähtsad ja toetusülesanded. Pealik määrab kogu üksusele, gruppidele ja meeskondadele kõik olulised ülesanded, mida nad peavad teostama objektil, VKPs, KPdes, ohualade ületusel, teekondadel, omade positsioonide läbimisel jne.
- Piirangud. Pealik selgitab välja kõikvõimalikud piirangud, mis patrulli mõjutavad, ja arvestab nendega. Näiteks tsiviilisikute asumine objektil või selle läheduses piirab kaud- ja toetustule kasutamist ning granaatide kasutamist hoonetes, gruppide omavaheline paigutus määrab tuletegevuse piirangud, et omad ei satuks tule alla jne. Samuti võib piiranguid esitada kõrgem pealik, et tagada üksustevaheline koostöö suurema eesmärgi saavutamiseks. Näiteks võib kõrgem pealik anda üksuse liikumisele vastutusala piirangud, et vältida kontaktiohtu teiste oma üksustega alas, või määrata, et rünnakut ei tohi alustada enne kindlat kellaaega, et see toetaks teiste üksuste ülesannete ajastust jms.
- Võtmeajad ülesannete sooritamiseks ja teekondade läbimiseks. Pealik hindab hoolikalt ajakulu objektil nõutud tegevuse sooritamisel, gruppide lähtepositsioonidele paigutamisel, juhtide rekkel, VKP hõivamisel ja teekondade läbimisel VKPni koos omade liinidest väljumisega. Järgmisena hindab pealik ajaliselt objektilt VKPni eemaldumist, kiiret reorg’i ja infojagamist ning teekonna kestust tagasi omade juurde, järgmisse patrull-laagrisse või uuele ülesandele. Arvesta patrulli keskmiseks liikumiskiiruseks päeval 1 km tunnis, pimeda ajal 0,5 km tunnis. Lisa aega raske maastiku läbimiseks, nagu sood, rabad, tihe võsa, tuulemurrud jne.
- Põhi- ja varuteekonnad. Pealik või tema abi plaanib põhi- ja varuteekonnad objektile ja objektilt ära. Tagasipöördumise teekonnad peavad erinema teekondadest objektile, et vältida vastase varitsusse sattumist.
- Kogunemispunktid. Igal teekonnal tuleb määrata planeeritud KPd ja anda neile ajalised väärtused, et lahknenud üksus saaks jälle kokku (vt peatükki 3.5. „Kogunemispunktid“).
- Kaudtuletoetus. Pealik või tulejuht plaanib, võimalusi maksimaalselt ära kasutades, saadaoleva kaudtule kasutamise objektil ja teekondadel (vt peatükki 2.2.5. „Kaudtule planeerimine ja kasutamine“).
- Signaalid, koodsõnad ja tunnussõnad. Pealik määrab signaalid, millega märku anda operatsioonifaaside vahetumisest, kokkulepitud tegevuste alustamisest või lõpetamisest. Signaalideks kasutakse tavaliselt signaalrakette, koodsõnu, vilet, värvilist suitsu, keemilisi valguspulki jne. Tunnussõnad on vajalikud naasvate oma võitlejate äratundmiseks.
- Pealike asukohad. Pealik kaalub hoolikalt, kus tema ja teised võtmeisikud peaksid paiknema igas ülesande etapis. Patrullipealik on ülesande täitmise jooksul alati peamise vastutusega grupi (põhipingutusüksuse) juures ja vajadusel juhib seda isiklikult. Patrullivanem (jao korral üks meeskonnapealikest) on tavaliselt toetava üksuse juures ja liikumisel kontrollib üksuse saba.
- Tegevused vastasega kontakti sattudes. Kui ülesanne ei nõua, hoidub üksus ülesandele liikudes vastasega kontakti astumisest. Siiski peab plaan tähelepanu pöörama kontakti sattumise võimalusele igas ülesande etapis ja siis on vaja rakendada sobilikke kontaktidrille (vt osa 4 „Kontaktidrillid“). Kui üksus satub vastasega kontakti enne objekti, võib kontaktist lahtirebimine kulutada ülesande sooritamiseks vajalikud varud või muuta võimatuks näiteks rekkepatrulli jätkamise. Sel juhul võib vaja olla ülesanne katkestada ja käivitada varuplaan alalt eemaldumiseks.
- Korraldused ootamatusteks, KOP5 (vt peatükki 2.4. „Korraldused ootamatuste puhul“). Igas olukorras, kus pealik ise lahkub üksuse juurest (peamiselt rekke käigus) või eriülesandega meeskonda välja saates (julgestus, veepatrullid jms), annab pealik juhised:
- kuhu pealik/patrull läheb;
- kes kaasa võetakse;
- kui kaua ollakse ära;
- mida teha, kui pealik/patrull ei pöördu tagasi antud ajaks;
- millised on pealiku/patrulli ja üksuse tegevused vastasega kontakti sattumise korral.
NB! Plaanid peavad arvestama haavatute ja langenute tekkimise võimalusega ning nende võimalikult kiire evakueerimise nõudega. Samuti peavad plaanid arvestama sõjavangide võtmise võimalust, kes on patrulli kätte langenud juhuslikult.
Alati tuleb vastase kätte sattumise ohu korral plaanida ka tundliku varustuse ja andmete hävitamise tähtsusjärjekord ja selle eest vastutavad võitlejad.
NB! Kogenud pealikud teevad esialgse plaani oma peas juba käsu saamise ajal ja küsivad vajalikku lisainformatsiooni kohe käsu saamise lõppedes. Vastused annavad täpsema sisendi detailsemaks planeerimiseks. Lõplik kooskõlastamine toimub põhjaliku planeerimise käigus, võimalusel tuleks kõigi asjassepuutuvate üksuste informatsioon, võimalused ja piirangud juba kanda oma patrullikäsu lõppversiooni.
Alati mõtle läbi, planeeri ja kirjelda patrullikäsus „juhul kui …“ olukorrad ja üksuse tegevused nende korral. Hõlma nii ebasoodsaid olukordi kui ka ootamatult tekkivaid paremaid võimalusi. Harva, kui üldse, läheb kõik täpselt plaani kohaselt. Seetõttu on vaja kogu üksusega valmistuda nii tõrgeteks kui ka kordaminekuteks, et patrulli käigus ei tekiks seisakut, mis kokkuvõttes võib saada saatuslikuks. Käsu tagasisides anna neist teada ka kõrgemale pealikule koos ettepanekutega temapoolseks toetuseks.