Need määratakse tavaliselt teekondade pöördepunktidesse ja kaardilt nähtavate ohualade lähedusse. Planeeritud KPdele antakse ajalised väärtused, kui kaua nad on aktiivsed alates üksuse lahkuminekust. Kuna ootamatu kontakt võib juhtuda rännaku igas etapis, siis tuleb KPdele anda mitu kehtivusaega, mis sõltuvad nende paiknemisest kontakti toimumise suhtes. Näiteks sattudes kontakti, kus üksus pidi jagunema, liiguvad kõik tagasi viimasesse KPsse, kui see on kontaktist kaugemal kui 500 m. Juhul, kui viimane KP on lähemal, tuleb liikuda kohe eelviimasesse, et vältida vastase otsingumeeskondade kätte jäämist.
Vastav KP julgestatakse ja selles oodatakse veel saabumata võitlejaid kokkulepitud aja jooksul, pärast mida liigutakse kokkulepitud ajaks tagasi järgmisse tuldud KPsse, kuni on jõutud kas tagasi alguspunkti, plaanitud patrull-laagri kohani või hoopis otse objekti kogunemispunkti (VKPsse). Olukorras, kus eraldunud võitlejaid ajavad taga vastase patrullid, ei pruugi nad ebapiisava aja või jälitajate tõttu jõuda lähima KPni. Tihti on neil mõttekas liikuda kohe üle-eelmise või isegi kaugema KP poole.
Kui varem on kokku lepitud, et lahknenud üksus liigub igal juhul VKPsse, siis sinna ka minnakse, kui vastase jälitajate maharaputamine on võimalik. Eesmärk on saada lahkuläinud üksus viimse võitlejani uuesti kokku.