Katsenõue loetakse täidetuks, kui noorkotkad oskavad peast nimetada neli liikuvat püha ja oma sõnadega kirjeldada nendega seotud kombeid.
Eesti rahvakalender
Igasugune rahvakalender on ajaarvamissüsteem koos tähtpäevadega. Rahvakalendriga on seotud erinevad kombed, uskumused, tabud ja lõbustused. Rahvakalender muutub ajas. Muutjateks on muutuvad majandus- ja loodusolud, poliitilised ja kiriklikud süsteemid, mood ja meedia, maitse, karismaatilised isiksused jne.
Eestlaste muistsest kalendrist on väga vähe teada, sest kalendriteateid on kirja pandud alles 19. ja 20. sajandil. Arvatavasti oli tähtsaim nädalate arvestamine. Peamiselt järgiti kuukalendrit, kuid arvestati oluliste päikesekalendri tähistega. Aegade jooksul on olnud keskne suurte tööde alguse ja lõpu tähistamine, suuremate looduse üleminekute pühitsemine.
Liikuvad pühad
Liikuvad pühad on tulnud sellest, et vanarahvas arvestas aega nädalates ja kuukalendrit järgides. Nädalaid arvestati mingist tähtpäevast teise tähtpäevani.
Nädalate loendus võis käia nii: jõulust kuus nädalat küünlasse, küünlast seitse maarjasse, maarjast neli jürisse, jürist üheksa jaani, jaanist neli jaagupisse, jaagupist kaks lauritsasse, lauritsast kaks pärtlisse, pärtlist viis mihklisse, mihklist kuus marti, mardist kaks kadrisse, kadrist neli jõulu.
Uuri, millised liikuvad pühad on olemas, millal need on ning millised on kombed ja uskumused.
See püha on alati teisipäeval.
- urbepäev
- lihavõtted
- vastlapäev
- ristipäev
Need pühad on alati neljapäeval.
- vastlapäev
- tuhkapäev
- tuuleristipäev
- linnuristipäev
- nelipühad
- lihavõtted
- leheristipäev
- ristipäev
Need pühad on alati pühapäeval.
- palmipuudepüha
- vastlapäev
- tuhkapäev
- ülestõusmispüha
- tuuleristipäev
- nelipühad
- advent
- linnuristipäev
See püha on ainult kolmapäeval.
- lihavõtted
- vastlapäev
- tuhkapäev
- ristipäev
Kasutatud allikad: Folklore