Katsenõue on täidetud, kui kodutütar teab, kuidas anda esmaabi verejooksude, mürgistuste ja luumurdude korral.
Rõhkside
Väiksemate vigastuste puhul aitab plaaster. Kuid võib juhtuda, et vigastus on suurem ja verd voolab ohtralt. Suure verejooksu peatamiseks plaastrist ei piisa. Iga kodutütar peab oskama kasutada rõhksidet.
Rõhksidet kasutatakse suure verejooksu peatamiseks.
Verejooksu peatamiseks rõhksidemega tegutse järgmiselt:
- suru koheselt tugevalt veritsev haav käega kinni, kasutades võimalusel mingit riidetükki, või veelgi parem – lase võimaluse korral seda teha kannatanul;
- pane kannatanu lamama;
- tee käepärastest vahenditest haavale rõhkside;
- aseta kannatanu šokiasendisse, kui tema vigastus seda võimaldab;
- luumurru korral ära tõsta jäset, siis tuleb võimalikult vähe liigutada.
Pea meeles!
Suure verejooksu korral on kõige tähtsam peatada verejooks!
Ära kuluta aega sidemerullide otsimisele!
Kasuta käepäraseid vahendeid!
Käepärased vahendid on riidetükk, sall, pluus vms.
- otsida sidemerulle.
- sulgeda verejooks käepäraste vahenditega.
Pane tegevused õigesse järjekorda.
- Seon haava tugevalt kinni.
- Surun tugevalt veritseva haava kinni või palun seda kannatanul teha.
- Panen kannatanu šokiasendisse – vigastatud jäset EI PUUTU!
- Teen kindlaks, kas kannatanul on verejooks.
- Panen kannatanu lamama.
- Asetan sidemerulli või muu rullikeeratud riideeseme haavale.
Mürgistused
Raske on hinnata, mis aine on mürgistuse põhjustanud. Kõige lihtsam on ära tunda alkoholimürgistust, sest alkoholi tarvitanud inimene levitab tavaliselt alkoholilõhna.
Mürgistuse põhjuse võib mõnikord leida kannatanu lähedalt.
Tuleb vaadata, kas läheduses on tabletikarpe, alkoholi- või olmekeemiapudeleid vmt.
Mürgistust võivad põhjustada
- ravimid;
- alkohol;
- narkootikumid;
- vingugaas;
- mürgised taimed ja seened;
- söövitavad ained (happed ja leelised);
- orgaanilised lahustid (bensiin, tärpentin, petrooleum);
- muud mürgised ained (elavhõbe, arseen, fosfor jne).
Mürgistuse tunnused sõltuvad mürkainest ja selle hulgast.
Mürgistust võib kahtlustada, kui kannatanul esinevad järgmised tunnused:
- teadvusetus;
- unisus, uimasus;
- agressiivsus;
- segasus;
- nahavärvi muutus;
- tasakaaluhäired;
- iiveldus;
- oksendamine;
- kõhuvalu;
- krambid;
- jäsemete tundetus;
- hingamishäired;
- neelamistakistus;
- hingamistakistus;
- turse näo piirkonnas;
- jäsemete halvatus.
Kui tekib mürgistuse kahtlus, tuleb esmaabi alustamisel leida vastus kuuele võtmeküsimusele!
- Mis ainet või millisest pudelist/karbist saadi – kindlasti kaasa võtta, kui kannatanu haiglasse viiakse.
- Millal mürki neelati – see annab vastuse, kas on mõtet kutsuda esile oksendamist.
- Kui palju mürki võeti?
- Kas kannatanu on juba oksendanud?
- Kas kannatanu on ise võtnud mingeid mürgistusvastaseid aineid, näiteks joonud vett, neelanud aktiivsütt vms.
- Kas kannatanu tarvitab regulaarselt mingeid rahusteid?
- ravimid
- alkohol
- soolases vees ujumine
- narkootikumid
- päike
- kukkumine
- mürgised taimed
- mürgised marjad
- puuk
- hapnik
- mürgised seened
- bensiin
- tärpentin
- sääsk
- petrooleum
- elavhõbe
- värske õhk
- fosfor
Esmaabi mürgistuse korral
- Kui mürgist ainet on sattunud nahale, peab eemaldama saastunud riided ja pesema nahka seebiga voolava vee all.
- Kui mürki on sattunud silma, tuleb silma loputada rohke puhta veega.
- Mürgise aine, näiteks gaasi või tolmu sissehingamise korral on vaja kannatanu kohe viia puhta õhu kätte.
- Juhul kui mürgistuse põhjustaja on ülemisi hingamisteid ärritava toimega, siis tuleb suud ja ninaneelu loputada rohke leige veega.
- Kui kannatanu on teadvusel, tuleb välja selgitada mürgistuse põhjused.
- Kui mürgistuse on põhjustanud ravimid, toiduained, taimed või seened, siis võib esile kutsuda oksendamise.
- Teadvushäirete puhul ei tohi oksendamist esile kutsuda.
- Kui kannatanu üldseisund on rahuldav, siis võib alati helistada abi küsimiseks Mürgistusteabekeskusesse 16662.
- Kui kannatanu üldseisund on halb (teadvuse-, hingamishäired), esineb näopiirkonna tugev turse, neelamis- või hingamistakistus ja tugev süljevoolus, kutsuge kohe kiirabi!
Pea meeles Mürgistusteabekeskuse numbrit!
- Kui esineb teadvushäire.
- Kui kannatanu on teadvusel.
- Nahale
- Silma
- Gaas, tolm hingamisteedes
- Taimede söömine
- Kui ei tea, kuidas toimida
- Eemaldan riided, pesen vee ja seebiga.
- Loputan rohke veega.
- Lähen puhta õhu kätte.
- Kutsun esile oksendamise.
- Helistan 16662.
Luumurrud
Luumurrud jagunevad lahtisteks ja kinnisteks luumurdudeks.
Suurte luude murdude korral võivad vigastada saada suured veresooned, mis asuvad luude kõrval. Sellisel juhul võivad tekkida eluohtlikud verejooksud.
Lahtise luumurru korral on verejooks nähtav, kuid kinnise luumurru korral mitte.
Eluohtlikuks võivad kujuneda vaagna- ja reieluumurrud.
Luumurd võib tekkida, kui inimene kukub või saab tugeva löögi.
Luumurrud võivad tekkida ka liiklustrauma tõttu.
Luumurru tunneb ära, kui vigastatud kohas on turse ja kannatanu tunneb valu.
Ka võib vigastatud jäse olla vales asendis ja kannatanu ei saa jäset liigutada.
Lahtise luumurruga kaasneb alati verejooks. Kannatanul ilmuvad šoki tunnused.
- Kui keegi kukub.
- Kui keegi minestab.
- Kui keegi saab päikesepiste.
- Kui keegi saab tugeva löögi.
- Kui keegi satub liiklusõnnetusse.
- Kui valutab pea.
Esmaabi luumurru korral
- Anna asend, kus valu on kõige väiksem (enamikul juhtudel ta valib selle ise).
- Ära liiguta vigastada saanud jäset.
- Šokitunnuste korral võib tõsta kannatanu terved jäsemed südamepiirkonnast kõrgemale.
- Ära transpordi ise vaagna-, reie- või jalaluumurruga kannatanut.
Kasutatud allikad: Kliinik.ee, Naiskodukaitse
