Kaashäälikuühendi õigekiri
Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega.
usjas
mõtlik
borši
põmdi
Kaashäälikuühendi reeglil on neli erandit – neil juhtudel kirjutatakse kaashäälikuühendis mõni häälik kahe tähega.
Erandlik kaashäälikuühend
Liitsõnades | pikksilm, sallkrae |
Liite -gi/-ki ees | kanngi, susski |
Kui tüvi lõpeb sama tähega, millega algab liide | modernne, keskkond |
Ülipikalt häälduv s kirjutatakse l, m, n, r, v järel kahe tähega | morss, valss |
Helitute häälikute kõrval k, p, t
Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval k, p, t.
aktus
nafta
topsik
peatselt
Erandina võib helitu hääliku kõrval olla g, b, d neljal juhul.
Helitu hääliku kõrval g, b, d
|
Liitsõnades |
veerandtund, külgsuund, kõrgklass, sulgpall, pingpong |
|
|
Liite ees |
jalgsi, vargsi, leibkond, ringkond, õigsus |
|
|
Võõrsõnades |
abstraktne, smaragd, gangster, džungel, abt |
|
|
Sama sõna eri vormides |
hoidma – hoidsin |
leidma – leidsin |
NB!
ergas – erksa
tõrges – tõrksa
ärgas – ärksa
hõlbus – hõlpsa
Nimetused
Nimetused kirjutatakse väikse tähega.
|
Kuud ja nädalapäevad |
mai, kolmapäev, lehekuu |
|
Ametinimetused |
professor, president |
|
Üritused |
üldlaulupidu, olümpiamängud |
|
Pühad ja tähtpäevad |
jaanipäev, jõulud, suur reede |
|
Ajaloosündmused (v.a neis esinevad nimed) |
vabadussõda, teine maailmasõda, rooside sõda |
Nimed
Nimed kirjutatakse läbiva suurtähega.
|
Isikud ja olendid |
Triin Tasuja, Muri, Punamütsike |
|
Asutused, ettevõtted, organisatsioonid |
pubi Seiklusjutte Maalt ja Merelt, Kalev, Microlink |
|
Tooted |
kefiir Gefilus, Ema sai, Südamesepik |
|
Kohanimi täiendina |
Eesti lipp, Rootsi laud, Vietnami köök, Aleksandri kook, Ümera lahing, Rakvere raibe |
|
Perioodikaväljaanded |
Postimees, Imeline Ajalugu, Vikerkaar |
|
Ordenid ja autasud |
Maarjamaa Risti orden, Kuldne Palmioks |
|
Taevakehad, maailmajaod, kohad, veekogud, ehitised, riigid ja riikide ühendused |
Maa, Veenus, Kaljukitse tähtkuju, Aafrika, Kreeka, Läti, London, Pärnu, Viljandi, Velise, Emajõgi, Pikk Hermann |
|
Püsiva täiendiga koha- ja isikunimed kirjutatakse sidekriipsuga |
Lõuna-Eesti, Ida-Euroopa, Kohi-Kaarel, Saepuru-Sass, Tsaari-Venemaa |
NB!
Kui kohanime täpsustav täiendosa käändub, kirjutatakse ilma sidekriipsuta, nt Väike Tütarsaar (Väikesele Tütarsaarele).
Ametlikkuse rõhutamiseks kirjutatakse riigi, asutuse ja organisatsiooni nimetus läbiva suurtähega: Eesti Vabariik, Tallinna Ülikool, Pärnu-Jaagupi Gümnaasium.
Väikse tähega kirjutatakse kohanimed keelenimetustes ja rahvuskuuluvuse väljendamiseks: eesti keel, norra rahvuskultuur, itaalia kunstnik, taani filosoof.
Pealkirjad
Pealkirjad kirjutatakse esisuurtähega ja jutumärkides.
|
Raamatud, ilukirjandusteosed, artiklid |
„Rehepapp“, „Euroopa Liidu tulevikule mõeldes“ |
|
Filmid |
„Siin me oleme“, „Malev“ |
|
Muusikateosed |
„Luikede järv“, „Mutionu pidu“ |
|
Saated, sarjad |
„Tähelaev“, „Osoon“ |
|
Kunstiteosed |
„Russalka“, „Isa portree“ |
|
Fotod |
„Sügishommik“ |
Kokku- ja lahkukirjutamine. Omastavas käändes nimisõnale eelneb täiend
Kui ainsuse omastavas käändes olevale nimisõnale eelneb täiend, peab vaatama, millise sõna juurde see kuulub – sellest sõltub kokku-lahkukirjutus.
LAHKU
Kui täiend kuulub täiendi juurde, siis kirjutatakse lahku.
KOKKU
Kui täiend kuulub põhisõna juurde, siis kirjutatakse kokku.