Katsenõue on täidetud, kui kodutütar oskab anda esmaabi haava puhastamisel, ninaverejooksu ja I astme põletuse korral.
Haavad
Haavad on naha vigastused, mis võivad ulatuda sügavamale kudedesse. Vigastatud kohast satuvad kudedesse bakterid, võõrkehad vms, mis võivad põhjustada põletikke ja aeglustavad paranemist.
Haava nahk on katki, näha on verd ja see on ka valus.
Väikeste ja vähe veritsevate haavade esmaabi:
- pese puhta jooksva vee all;
- aseta haavale plaaster või side.
Suurema võõrkeha korral ära ürita ise võõrkeha haavast eemaldada.
- Esiteks
- Teiseks
- Kolmandaks
- Puhasta haav jooksva vee all.
- Kuivata õrnalt haav.
- Aseta haavale plaaster või side.
Ninaverejooks
Ninast võib verejooks tekkida igal inimesel, tavaliselt on ninaverejooks ohutu ja peatub koduste vahendite abil lühikese aja jooksul.
Sagedased põhjused:
- ninalimaskesta kuivus;
- vigastatud nina (löök vastu nina vmt);
- kõrge vererõhk;
- allergiad jne.
Kuidas anda esmaabi?
- Ole istuvas asendis, kalluta pead veidi ettepoole (kui kallutada pead tahapoole, siis hakkab veri valguma ninaneelu), suhu valgunud veri sülita välja.
- Ninas olevad suured vereklimbid nuuska välja (see võib küll esmalt põhjustada isegi verejooksu tugevnemist).
- Vajuta sõõrmed pöidla ja nimetissõrme abil kinni ning hoia sedasi vähemalt 10 minutit järjest. Kui verejooks jätkub, hoia veel 10 minutit.
Enamasti peatub verejooks 10–30 minuti jooksul. Verejooksu peatumise hõlbustamiseks võib samal ajal hoida ninajuurel või kuklal külmakotti.
Soovitav on olla paari tunni jooksul rahulikult, vältida tugevat nuuskamist ja kehalist pingutamist.
- Ninaverejooksu põhjus võib olla kuuma auru hingamine.
- Ninaverejooksu põhjus võib olla, kui saada tugev löök vastu nina.
- Esmaabi puhul tuleb esiteks olla istuvas asendis.
- Esmaabi puhul tuleb esiteks seista püsti.
- Teiseks tuleb ninasõõrmed kinni suruda.
- Teiseks tuleb suus olevad vereklimbid välja sülitada.
- Kolmandaks tuleb suruda kinni ninasõõrmed.
- Kolmandaks tuleb pea kuklasse panna.
I astme põletus
Põletused moodustavad suure osa lastega juhtunud õnnetustest. Ohtlikuks muudab põletuse suur vedelikukadu põletuspinnalt, nt villid.
Põletus võib tekkida:
- kokkupuutel kõrge temperatuuriga;
- kokkupuutel kuumade vedelikega;
- kokkupuutel lahtise tulega;
- elektrilööki saades;
- päikse all viibides.
Kerge ehk I astme põletuse tunnused on punetav kuiv nahk ja tugev valu põletatud piirkonnas.
Esmaabi põletuse korral
- Vabasta vajadusel vigastatud koht riietest. Juhul kui need on põletuspinnale kleepunud, siis ära neid eemalda.
- Jahuta põletuspinda jaheda veega ägeda valu kadumiseni (võid panna spetsiaalset põletusgeeli).
- Pärast jahutamist kata haav puhta sidemega (sobib ka pesupuhas lina või rätik).
- Eemalda põletuselt riideesemed.
- Kata haav puhta sidemega.
- Jahuta!
Kasutatud allikad: Terviseportaal Inimene.ee, Naiskodukaitse
