Määntsel aastaaol sa' olõt sündünü? Ütle', määne pilt lätt su sündümise aastaaoga kokko!
Määnest värmi sa neo' pildi' värmnü?
Määntsen kuun sa' olõt sündünü?
Tsehkendä' vihku aastatsõõr ja värmi' är':
talvõkuu' – sinitses,
keväjäkuu' – rohilidsõs,
suvõkuu' – vereväs,
sügüsekuu' – kõlladsõs.
Keväjäst pääle:
- süküs
- suvi
- talv
- kevväi
Sügüsest pääle:
- kevväi
- talv
- suvi
- süküs
Talvõst pääle:
- suvi
- kevväi
- süküs
- talv
Suvõst pääle:
- talv
- süküs
- kevväi
- suvi
- joulukuu
- septembri
- rehekuu
- vahtsõaastakuu
- mahlakuu
- veebruar
- april
- märts
- lehekuu
- hainakuu
- detsembri
- süküskuu
- juuli
- piimäkuu
- jaanuar
- mai
- mädäkuu, põimukuu
- novvembri
- oktoobri
- august
- radokuu
- märtekuu
- juuni
- urbõkuu
Kiroda' löütü' kuu' õigõ aastaao taadõ!
Kevväi
Suvi
Süküs
Talv
- Maaska'
- Mustka'
- Opiaastaga lõpp
- Varõsjalg, varõslill
- Märdipäiv
- Edimäne lumi
- Tuisk
- Päävä võtminõ
- Hainakuu
- Vastlapäiv
- Karvamüts
- Imäpäiv
- Hall
- Ujominõ meren
- Massalill (sinininn)
- Lumõ sulaminõ
- Lumõhärm
- Pähkmä'
- Rändtsirgu' joudva' peräle
- Kõomahl
- Suusa'
- Jaanituli
- Seene'
- Joulu', talsipühi'
- Võidupühä
- Vissravva', tritsu'
- Kooliaastaga alostus
- Katripäiv
