Transpordisõlm Tallinn
Mõtle ja arutle
Vaata pilti.
Mis transpordiliike on Tallinnas kasulik arendada?
Põhjenda. Arutage koos õpetajaga.
Eestis on kasutusel kõik transpordiliigid. Umbes 90% kõikidest vedudest moodustavad rahvusvahelised veod.
Suurem osa riigisiseseid kaubavedusid ja reisiliiklust toimub maanteedel.
Eesti tähtsaim transpordisõlm on Tallinn. Tallinnas asuvad maantee- ja raudteetranspordi reisi- ja kaubajaamad (terminalid), rahvusvaheline meresadam ja Lennart Meri nimeline Tallinna lennujaam.
- Miks toimub enamik riigisisestest vedudest maanteetranspordi abil?
- Mis on transpordisõlm?
(Õppisid seda 7. klassi loodusõpetuses.) - Miks on Tallinn tähtsaim transpordisõlm Eestis?
Markeeri tekstis seda selgitavad kohad. - Nimeta veel Eesti suuremaid transpordisõlmi:
Maanteetransport
Eesti-sisesed reisijate- ja kaubaveod toimuvad põhiliselt maantee-transpordi abil.
Maantee- ehk autotransport on tähtis linnaliikluses.
Mõnede linnade tänavatel toimib lisaks autotranspordile veel ka rattaringlus, kus saab sõita elektrijalgratta või -tõukerattaga (Tartu, Tallinn, Pärnu).
Eestis on palju autoteid – maanteedevõrk on suhteliselt tihe. Kiiresti kasvab autode arv.
Eesti olulisemad maanteed on:
- Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee, mis on Eesti pikim autotee
- Tallinn–Pärnu–Ikla maantee, mis on osa Soomest Prahasse kulgevast Via Baltica maanteest
- Tallinn–Narva maantee
- Jõhvi–Tartu–Valga maantee
Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee
Tallinn–Pärnu–Ikla maantee
Tallinn–Narva maantee
Jõhvi–Tartu–Valga maantee
Raudteetransport
Riigisisestel raudteeliinidel veab reisijaid Elron. Ettevõte kasutab kiireid ja mugavaid elektri- ja diiselronge.
Tähtsamad raudteeliinid on:
- Tallinn–Tapa–Tartu
- Tallinn–Tapa–Narva
- Tartu–Valga
- Tallinn–Paldiski
Rahvusvaheline reisijatevedu toimub liinidel Tallinn–Peterburi ja Tallinn–Moskva.
Alustatud on uue rahvusvahelise raudteeliini Rail Baltic ehitamist.
See on kiire raudteeühendus Tallinnast Leedu–Poola piirile.
Raudteetranspordis on suurem osatähtsus kaubaveol.
Eesti majandusgeograafiline asend soodustab transiitvedusid. Läbi Eesti kulgevad transiitveod Lääne-Euroopa ja Venemaa vahel. Ülekaalus on naftatransiit.
Tuleta meelde
Mis on transiitvedu?
Õppisid seda peatükis 7.2.
Tallinn–Tapa–Tartu
Tallinn–Tapa–Narva
Tartu–Valga
Tallinn–Paldiski
Meretransport
Transiitvedudega on tihedasti seotud raudtee- ja meretransport. Narva–Tallinna raudteeliin on seotud Paldiski, Muuga ja Sillamäe sadamatega.
Mõtle
Vaata Eesti kaarti ja pilti Muuga sadamasse sõitvast kaubarongist. Selgita, kuidas ja miks on omavahel seotud Narva–Tallinna raudteeliin ning Paldiski, Muuga ja Sillamäe sadam.
Meretransporti kasutataksegi eelkõige rahvusvahelisteks vedudeks. Samuti on oluline inimeste- ja kaubavedu Mandri-Eesti ja saarte vahel.
Eesti suurim ja üks Euroopa moodsamaid kaubasadamaid on Muuga sadam Tallinna külje all.
Muuga sadama kaudu veetakse umbes 80% kogu Eesti mere-transpordi kaubamahust.
Suuremad sadamad on veel Sillamäel, Paldiskis, Paljassaarel, Kundas ja Pärnus.
Saartega peetakse ühendust Heltermaa–Rohuküla ja Virtsu–Kuivastu sadamate kaudu.
Kas tead?
Kust on pärit parvlaeva Kihnu Virve nimi?
Rahvusvahelised laevaliinid kulgevad Tallinna ja Paldiski sadamatest Soome, Rootsi, Venemaale Peterburi, suvekuudel ka Saksamaale Rostocki sadamasse.
Eesti meretranspordil ja sadamatel on mitmeid eeliseid, võrreldes teiste Euroopa riikidega:
- sadamad on aasta ringi laevatatavad
- sadamad on Läänemere sügavaimad ja saavad vastu võtta ka suuri ookeanilaevu
- sadamates kasutatakse kõige moodsamat tehnoloogiat Euroopas
- kaupade ümberlaadimine toimub kiiremini kui teistes Euroopa sadamates
- tollivabad tsoonid on otse sadamates
Uuri internetist
Mida tähendab tollivaba tsoon?
- Rohuküla–Heltermaa:
- Virtsu–Kuivastu:
- Rohuküla–Sviby:
- Sõru–Triigi: Hiiumaa ja
- Ringsu–Roomassaare: Saaremaa ja
- Laaksaare–Piirissaare:
Näita need sadamad ja saared kaardilt.
Arutlege kaaslastega.
- Mis transpordiliik on kasutusel kõigis nimetatud linnades?
- Mis on ühist Tartu ja Pärnu transpordis?
- Mis on Tartu ja Pärnu transpordis erinevat?
Arutage koos õpetajaga.
- oma kodukohast Tallinnasse;
- Tartust Tallinnasse.
Abiks kasuta transpordifirmade kodulehti internetis.
(minu koduasula) | Tartu | |
Bussiga: | ||
saabumisaeg Tallinna | 10.00 | |
sõiduks kuluv aeg | ||
pileti hind | ||
Rongiga: | ||
väljumisaeg | ||
saabumisaeg Tallinna | 9.33 | |
sõiduks kuluv aeg | ||
pileti hind | ||
Lennukiga: | ||
väljumisaeg | ||
saabumisaeg Tallinna | ||
sõiduks kuluv aeg | ||
pileti hind |
Kokkuvõte
- Kõige rohkem aega kulub (millega?) sõites.
- Kõige kiiremini saab
- Kõige odavam on
- Kõige kallim on
Mina valin sõiduks
Põhjenda oma valikut. Arutage koos õpetajaga.
- Ma viin uuringu läbi asulas tänaval.
- Minu koduasulas on (mis transpordiliikide?) -peatused ja -jaamad.
- Seisa oma kodutänavas. Loenda viie minuti jooksul, mitu masinat ja mitu jalakäijat sinust möödus.
Möödus masinat, neist sõiduautot, veoautot, bussi.
Möödus jalakäijat. - Minu koduasula peamised transpordiliigid, millega veetakse kaupu ja millega saavad inimesed liigelda, on
- Liiklus minu koduasulas on
- Kõige rohkem sõiduautosid liikus viie minuti jooksul
asulas
tänaval. - Kõige rohkem veoautosid liikus viie minuti jooksul
asulas
tänaval. - Kõige rohkem busse liikus viie minuti jooksul
asulas
tänaval. - Kõige suurem transpordisõlm on
Seal on (loetle transpordiliigid)