Arutle
- Kas oled tajunud, et sa käitud üksi olles teisiti kui rühmas?
- Kas käitud eri rühmades samamoodi või erinevalt? Selgita.
- Kas oled kunagi rühmas olles teinud midagi, mida sa õigeks ei pea? Selgita.
- Too mõni näide olukorrast, kus sind on rühmast välja jäetud.
1. Rühma kuulumine – hea ja halb
Koosta mõttekaart. Ühele poole kirjuta, miks on rühma kuuluda hea. Teisele poole kirjuta rühma kuulumise halbu külgi.
Rühma | ||
+ | – | |
2. Rühma kuulumise pahupool
Rühma kuulumine on inimestele oluline, sest nii tunneme ennast turvalisemalt. Rühmas ümbritsevad inimest tuttavad, kellega ta tunneb seotust. Enamasti on rühma liikmed millegi poolest sarnased, neid võivad huvitada samad teemad ja tegevused.
Rühma kuulumisel on ka negatiivseid külgi. Kui inimene tahab väga mõnda rühma kuuluda, võib ta teha asju, mida tavaliselt ei teeks. Põhjuseks on soov rühma liikmetele meeldida. Seda nimetatakse rühma surveks.
Sageli mõeldakse, et samasse rühma kuuluvad inimesed saavad maailma asjadest ühtemoodi aru. Tegelikult ei pruugi kõik rühma liikmed nõustuda sellega, mida koos tehakse või välja öeldakse.
Mida rohkem inimesi rühmas selliselt käituvad, seda keerulisem on sellele "ei" öelda. Arvamust ei öelda välja, sest kardetakse rühmast välja-arvamist või teiste liikmete tõrjuvat hoiakut.
Nii juhtub, et rühmas olles tehakse rohkem pahandust ja käitutakse riskantsemalt. Näiteks tarbitakse alkoholi, proovitakse või tarvitatakse keelatud aineid, ületatakse autoga sõites kiirust, tehakse tõukerattaga ohtlikumaid trikke, kiusatakse kedagi jne.
Kui inimene tahab väga mõnda rühma kuuluda, võib ta mõnikord teha asju, mida tavaliselt ei teeks. Kardetakse rühmast välja-arvamist. Seda nimetatakse rühma surveks.
3. Videoanalüüs. Daniel Levi lugu
Arutle
- Mida tähendab väljend: „Halvasti ütlemine määrab ütlejat, mitte seda, kelle suunas seda öeldakse“.
