Mõtle ja arutle!
- Mis annab Maale valgust?
- Millal on taevas näha vikerkaart?
Päikeselt tulev valgus paistab meile valgena.
Miks aga on taevasse tekkiv vikerkaar värviline?
Vikerkaart näeme taevas siis, kui sajab vihma ning samal ajal paistab ka Päike.
Päikesevalgus läheb läbi vihmapiiskade ning taevasse tekib värviline vikerkaar. Vikerkaares on võimalik eristada punast, oranži, kollast, rohelist, sinist, tumesinist ja lillat värvust. Üleminek ühelt värvuselt teisele toimub sujuvalt, värvid sulanduvad üksteisesse.
Kuigi valgus tundub meile valgena, koosneb ta siiski erinevatest värvustest. Valge valgus on liitvalgus.
Vihmapiisad valgust ei kiirga. Seega peavad vikerkaare värvid tulema Päikese valguse seest. Vihmapiisad muudavad need värvid nähtavaks. Selliselt tekkinud värve nimetatakse spektriks. Vikerkaarevärvid ongi spektri-värvid.
Valgust uuris Isaac Newton. Tema sai spektri nii, et suunas valguskiire läbi valgus-prisma. Katse tulemusel tekkis ekraanile värviline riba.
Newton oletas, et kui suunata spektri värvused ühte punkti, tekib taas valge valgus. Tal oli õigus ning ta tõestas seda ka katseliselt.
1. Millal tekib looduses vikerkaar?
2. Kuidas võiks vikerkaarega olla seotud lause: „Peremees ootab kitselt raha, sulane tema liha.“? (Jälgi sõnade esitähti.)
3. Proovi mõelda samasugune lause vikerkaare-värvide meeldejätmiseks.
4. Nimeta spektri värvused.
Igapäevaelus kasutame me mitmesuguseid valgusallikaid. Eelnevalt õppisime, et valgusallikad võivad olla soojad või külmad. Soe valgusallikas oli näiteks hõõglamp, külmad päevavalguslambid ja LED-lambid.
Peale selle on erinevatel valgusallikatel ka erinev spekter.
Näiteks on hõõglambi valgus natuke kollakam kui päikesevalgus, kuna selles on vähem sinist ja lillat värvust.
Valguse spektreid esitatakse sageli graafikutel.
Graafiku horisontaalsel teljel on erinevad värvused.
Vertikaalselt teljelt saame lugeda, kui tugev üks või teine värvus uuritavas valguses on.
1. Päikesevalguse spektris on rohkem värvust kui hõõglambi spektris.
2. Hõõglambi spektris on rohkem värvust kui päikesevalguse spektris.
3. LED-lambi spektris on palju värvust ja vähe värvust.
4. Päevavalguslambi spektris on peamiselt ja värvus.
5. Laseri spekter on .
Vali failid, mida soovid lisada. Toetatud formaadid on txt, html, htm, pdf, odt, odp, ods, xls, xlsx, ppt, pptx, pps, doc, docx, rtf, png, jpg, jpeg ja gif.
Nimi | |
---|---|
eemalda |
NB! Lingi alguses peab olema „http://”!
Opiq kasutab küpsiseid, mis on vajalikud veebisaidi töötamiseks, turvalise kasutamise tagamiseks, kasutamise analüüsimiseks ning parima kasutusmugavuse pakkumiseks.
Küpsis on kasutaja arvutist veebisaidi serverisse saadetav väike fail, mis sisaldab veebisaidi tööks vajalikke andmeid kasutaja ja tema eelistuste kohta.
Enamus küpsiseid on Opiqu tööks tingimata vajalikud. Analüütilistest küpsistest on võimalik loobuda ning sellisel juhul ei kasutata sinu kasutusandmeid Opiqu arendamiseks. Loe lähemalt