Loomastik. Selgrootud loomad
Leht-metsas on palju putukaid ja ämbliku-laadseid loomi.
Metsa-sitikas on 12−20 mm pikk.
Putuka peal asetsevad sinkjas-mustad soonelised tiivakesed. Sitikal on tugevad jalad ja ogadega kaetud sääred. Tugevad jalad on vajalikud kaeve-töödeks. Metsa-sitikas kaevab maa sisse käigud ja muneb sinna munad.
Sitikal on otsa-ees tundlad, mille otstes on pisikesed lehvikud.
Ta toitub loomade sõnnikust, mädanenud lehtedest ja puude mahlast.
Millest toitub metsa-sitikas?
Märgi tekstis lause.
Kiilas-silm on pikkade õrnade tiibadega putukas.
Kiilassilma vastsed toituvad lehe-täidest. Lehe-täid on putukad, kes toituvad taime lehtedest, nad hävitavad taimi.
Tänu kiilas-silma vastsetele jäävad taime lehed söömata. Seega on ta kasulik putukas.
Kuidas kiilas-silma vastsed lehetäisid hävitavad? Märgi tekstis lause.
Linnud
Mets-lehelind on varblase-suurune rohekas lind.
Silma peal on tal kollane triip.
Mets-lehelind toitub putukatest.
Talveks lendab ta Aafrikasse.
Kuhu lendab mets-lehelind talvituma?
Märgi tekstis lause.
Imetajad
Loomadest elavad lehtmetsas enamasti need,
kes toituvad seemnetest, pähklitest, tõrudest või käbidest.
Need on taim-toidulised loomad.
Vahel kohtab seal ka kõige-sööjaid loomi.
Seal võib kohata rebast, karu ja hunti
Mets-siga on mustjas-pruun loom. Tal on pikad kihvad ja turjal tugevad harjased. Sea ninamikuks on kärss, mis aitab tal maa seest toitu kätte saada.
Metssiga on kõige-sööja loom. Ta sööb taime maa-pealseid ja maa-aluseid osi. Lisaks sööb ta putukaid, vihma-usse, raipeid ja muud.
Tema vaenlasteks on hundid ja karud.
Milleks metssiga kasutab kärssa?
Märgi tekstis lause.
Kaelus-hiir elutseb leht-metsades, võsastikes,
põõsastikes, samuti aedades ja parkides.
Ta on kuni 13 cm pikk.
Kaelus-hiirel on pikk ja terav nina, pikk saba ning pikad tugevad taga-jalad. Kõrvad on tal küllaltki suured.
Kaelushiir toitub peamiselt seemnetest: pähklitest, tõrudest ja kastani-munadest.
Ta on võimeline murdma ka konni, sisalikke ja linnu-poegi. Talveks kogub hiir endale seemne-tagavara, mille peidab puu-õõntesse ja urgudesse.
Kaelushiir liigub maa-pinnal hüpetega. Vajadusel ronib ta ka puudel ja põõsastel. Enamasti tegutseb kaelus-hiir öösiti.
Kuhu peidab kaelus-hiir oma toidu taga-vara? Märgi tekstis 2 sõna.
