Katsenõue on täidetud kodukoha skeemi koostamisega, kandes sellele kogu vajamineva info.
Plaan
Oled tutvunud kaardiga ning tead, et noorkotkad kasutavad tihti just topograafilist kaarti. Kaardil on kujutatud suur maa-ala. Küll aga on vahel vaja mõne väiksema maa-ala kohta täpset joonist.
Plaan on joonis väiksema ala kohta, mis on väga täpne. Plaan võib olla nii sentimeetri kui ka meetri täpsusega. Oled plaane kindlasti näinud. Plaan võib olla koostatud mõne muuseumi maa-alast. On olemas ka linnaplaan.
Plaani või skeemi koostamine
Plaan joonistatakse pealtvaates ning sinna märgitakse olulisemad objektid.
Igal plaanil peab olema märgitud järgmine:
- leppemärkide tähendused,
- mõõtkava,
- põhja-lõuna suund,
- plaani koostamise kuupäev ja kellaaeg.
- põhilised objektid
- liikuvad objektid, nt koer
- leppemärkide tähendused
- mõõtkava
- ilmastikuolud
- põhja-lõuna suund
- koostamise aeg
Sinu ülesanne on koostada oma kodukoha skeem. Vaata, kuidas seda teha.
Eeltööd
Eeltööks tuleb joonistada kodukohast visand ehk lihtne skeem ning teha mõõtmistöid.
Enne joonistama asumist orienteeri oma kirjutusalus koos paberiga põhja-lõuna suunda. Selleks tee järgmist:
- pane kompass paberile;
- pööra ennast koos joonistusaluse ja paberiga selliselt, et kompassi magnetnõela põhja suund oleks paralleelselt liikumissuunda näitava noolega;
- märgi paberile põhja-lõuna suund.
Nüüd asu sellest punktist vaadates skeemi koostama. Märgi paberile olulisemad objektid.
Teiseks eeltööks on mõõtmine. Selleks on sul vaja nullpunkti. Hetkel võib see olla sinu elumaja. Mõõda majast kõigi objektide kaugused. Võid teha seda oma sammupaare lugedes. Märgi saadud arvud tabelisse.
Mõõda ära oma sammupaari pikkus. Näiteks, kui saad sammude pikkuseks 1,2 meetrit, siis tee korrutustehe selle numbriga. Nii saad teada kauguse objektist meetrites.
Näide tabelist, et teha mugavalt arvutusi.
Objekt | Sammupaaride arv | Korrutustehte vastus ehk objekti kaugus meetrites |
Kuur | 20 | 20 ⋅ 1,2 = 24 m |
Lillepeenar | 10 | 10 ⋅ 1,2 = 12 m |
Saun | 23 | 23 ⋅ 1,2 = 27,6 m |
Tiik | 25 | 25 ⋅ 1,2 = 30 m |
Joonestamine
Peale mõõtmiste tegemist on järgmine etapp skeemi/plaani joonestamine.
Esmalt pead valima sobiva mõõtkava. Mõõtkava valik sõltub plaani maa-ala suurusest. Kui tegu on näiteks toaplaaniga, siis võib võtta mõõtkavaks, et 1 cm plaanil on päriselt 1 m.
Kui tegu on suurema maa-alaga, peab võtma teise mõõtkava. Hetkel võib võtta mõõtkavaks 0,5 cm = 1 m.
Tee oma tabelis teisendused, et oleks mugav objekte koheselt joonestada.
Näide tabelist arvutuste tegemiseks.
Objekt | Kaugus meetrites | Kaugus joonestamisel paberil |
Kuur | 24 m | 24 ⋅ 0,5 = 12 cm |
Lillepeenar | 12 m | 12 ⋅ 0,5 = 6 cm |
Saun | 27,6 m | 27,6 ⋅ 0,5 = 13,8 cm |
Tiik | 30 m | 30 m ⋅ 0,5 = 15 cm |
Asu mõõdetud punkte plaanile märkima. Esmalt pane plaanile maja (ehk nullpunkt). Nüüd mõõda majast muude objektide kaugused. Märgi need kaardile.
Kui punkid on märgitud plaanile, siis joonista nende asemele leppemärgid.
Plaani/skeemi viimistlemine
Leppemärgid märgi plaani serva. Märgi, mis mida tähistab.
Soovi korral võid plaani ka ära värvida. Kuid ka siis pane värvide tähendused leppemärkide kirjeldusse. Näiteks, kollane värv tähistab sõiduteed.
Märgi kaardile mõõtkava. Praeguse näite puhul võrdub plaanil 0,5 cm päriselus 1 meetriga. Tee kaardile 0,5 cm pikkune joon, mille alguspunkti kirjuta 0 ja lõpp-punkti 1 m.
Kontrolli, kas joonisel on põhja-lõuna suuna tähis.
Lisa koostamise kuupäev, kellaaeg ning oma nimi.
Kasutatud allikas: Loodusõpetus 7. klass. Koolibri.
Soovitused
- Lahenda Eesti Rahvusraamatukogu harjutused "Kaardiõpetus".
- Tutvu Eesti Rahvusraamatukogu esitlusega "Kaardistamise lugu".
