Katse loetakse täidetuks, kui noorkotkas teab Eesti Vabariigi demokraatliku ülesehituse põhimõtteid, suudab eristada kohtuvõimu, seadusandlikku võimu ja täidesaatvat võimu, nimetades nendega seotud riigiinstitutsioone.
Mis on demokraatia?
Maailmas on palju erineva riigikorraldusega riike.
Mõnedes riikides on nii seaduste tegemine kui ka nende täideviimine ning juhtimine üheainsa inimese või partei käes. Teistel inimestel pole õigust sekkuda riigi seaduste tegemisse ega juhtimisse. Sellise riigikorraldusega riiki nimetatakse autokraatlikuks riigiks.
Teistes riikides on riigi juhtimine ja seaduste tegemine korraldatud demokraatlikult. Riigi kodanikel on õigus valida oma kandidaate seaduseloojate ja riigi juhtijate hulka. Demokraatlikus riigis kehtib seega rahvavõim.
Demokraatia mõiste on juba aastatuhandeid vana. Demokraatia hälliks on Antiik-Kreeka, kus demokraatia tähistas „rahva võimu“ kõige otsesemal kujul: otsuseid tehti häälekatel rahvakoosolekutel.
Tänapäeva demokraatia on enamasti esindusdemokraatia, see tähendab, et inimesed saavad võimu teostada kellegi teise kaudu.
Demokraatia tunnused
- kodanikkonna osalemine poliitikas;
- võimude lahusus: on täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim;
- seaduse ülimuslikkus;
- inim- ja kodanikuõiguste austamine.
- Seaduste tegemine, täitmine ja juhtimine on ühe inimese käes.
- Seaduste tegemine, täitmine ja juhtimine on ühe partei käes.
- Riigi kodanikel on õigus valida kandidaate seaduseloojate ja riigijuhtide hulka.
- Riigikogu
- Valitsus
- Kohtud
- Seadusandlik võim
- Täidesaatev võim
- Kohtuvõim
Riigikogu – seadusandlik võim
Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mille 101-liikmelise koosseisu valib rahvas. Riigikogule kuulub põhiseaduse kohaselt seadusandlik võim.
Riigikogu ülesanded on järgmised:
- presidendi valimine,
- rahvahääletuse korraldamine,
- seaduste väljatöötamine,
- otsuste vastuvõtmine,
- riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontroll,
- järelevalve valitsuse tegevuse üle,
- välissuhtluse arendamine.
- Mõistab õigust.
- Valib presidendi.
- Juhib ministeeriumeid.
- Korraldab rahvahääletuse.
- Töötab välja seaduseid.
- Määrab peaministri kandidaadi.
- Võtab vastu otsuseid.
- Võtab vastu riigieelarve.
- Kontrollib riigieelarve täitmist.
- Nimetab ametisse Vabariigi Valitsuse.
- Kontrollib valitsuse tegevust.
- Arendab suhteid välisriikidega.
Huvitav teada!
- Riigikogu liikmel on istungil aega ettekandeks 20 minutit;
- sõnavõtuks kõnetoolist 5 minutit (taotluse korral võib istungi juhataja anda juurde 3 minutit);
- sõnavõtuks kohapealt 2 minutit;
- vastusõnavõtuks 2 minutit;
- kohapealt suulise küsimuse esitamiseks 1 minut.
Vabariigi valitsus – täidesaatev võim
Selleks, et riiki seaduste järgi juhtida, on vaja valitsust. Eesti valitsust juhivad peaminister ja valitsusse kuuluvad ministrid. Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse ministeeriumid. Igale ministeeriumile nähakse ette teatud valdkond.
Ministeeriumid on järgmised:
Õpi selgeks need nimed.
- president
- peaminister
- ministrid
- riigikogu esimees
Kohtud – kohtuvõim
Kohtud töötavad inimese kaitseks, õigusrahu tagamiseks ja õigusriigi hüvanguks. Kohtute ülesanne on mõista riigis kõigi üle õigust riigis kehtivate seaduste järgi. Kohtutel pole endal õigust seadusi muuta.
Kohtuvõim on teistest võimudest eraldatud. Kohtunik mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Õiguste ja vabaduste tagamiseks on oluline, et otsust langetades kuuletuks kohtunik seadusele, mida kohaldatakse kõigi kodanike suhtes ühteviisi.
Kohtute ülesanne on
Kohtutel puudub õigus
Eesti Vabariigi president
Eesti vabariigi presidendi kandidaadiks võib seada Eesti Vabariigi kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana. President valitakse ametisse viieks aastaks.
Eesti vabariigi presidendi pädevused
- Välissuhtluspädevus
Vabariigi President esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises. - Riigisisene pädevus
- Riigikaitsepädevus
- Pädevus Riigikogu suhtes
President kuulutab välja Riigikogu korralised valimised, kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu esimese istungi ja avab selle, kutsub kokku Riigikogu täiendavaid istungeid ja erakorralisi istungeid, võib Riigikogu laiali saata ja kuulutada välja erakorralised valimised. - Pädevus Vabariigi Valitsuse suhtes
President määrab peaministri kandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise, nimetab uue valitsuse ametisse, vabastab ametist ja nimetab ametisse üksikuid ministreid. - Seadusandluspädevus
President kuulutab välja Riigikogus vastu võetud seadused. - Riigiametnike nimetamine ja vabastamine
President nimetab ametisse Vabariigi Valitsuse, Eesti Panga presidendi, maakohtunikud, halduskohtunikud ning ringkonnakohtunikud, teeb Riigikogule ettepaneku järgmiste kõrgemate ametnike nimetamiseks: Riigikohtu esimees, Eesti Panga nõukogu esimees, riigikontrolör ja õiguskantsler. - Autasustamisepädevus
President annab välja riiklikud autasud. - Armuandmisõigus
President võib vabastada süüdimõistetud nende palvel karistuse kandmisest või kergendada karistust
- Kuulutab välja erakorralised valimised.
- Võib riigikogu laiali saata.
- Osaleb Vabariigi Valitsuse istungitel.
- Määrab peaministrikandidaadi.
- Osaleb Riigikogu istungitel.
- Nimetab Vabariigi Valitsuse ametisse.
- Kuulutab välja Riigikogus vastu võetud seadused.
- Kinnitab riigieelarve.
- Kontrollib ministeeriumite tööd.
- Jagab riiklikke autasusid.
- Võib vabastada süüdimõistetud karistusest.
- Moodustab Vabariigi Valitsuse.
Kasutatud allikad: Eesti Vabariigi President, Riigikogu, Maailmakool
