Katse loetakse sooritatuks, kui noorkotkas teab asutamiskuupäeva, teab vähemalt nelja kaheksast peavanemast ja oskab orienteeruda organisatsiooni ajaloo etappides.
Noorte Kotkaste ajaloo põhipunktid ja peavanemad
Selleks, et mõista organisatsiooni väärtusi, tuleb tunda ja teada ka selle ajalugu. Noorte Kotkaste ajalugu jaguneb justkui neljaks etapiks. Need on järgmised:
- organisatsiooni eelkäijad ja asutamine 1930. aastal;
- organisatsiooni tegevus kuni aastani 1940;
- okupatsiooniaeg, 1940–1989;
- taasasutamine 1989. aastal.
Nende aastate jooksul on organisatsioonil olnud kaheksa peavanemat. Need on olnud järgmised:
1930–1931 | Kaarel Eenpalu |
1932–1940 | kindralleitnant Johan Laidoner |
1990–1994 | Matti Päts |
1994–1995 | kindral Aleksander Einseln |
1996–2002 | kindralleitnant Johannes Kert |
2002–2003 | Enn Tarto |
2003–2006 | kapten Aivar Sarapik |
2006–2007 | Urmas Piigert |
al 2007 | Silver Tamm |
Noorte Kotkaste eellugu ja loomine
Organisatsiooni Noored Kotkad eellugu
Noorkotkaste eelkäijaks oli 1920. aastal moodustatud Noorseppade organisatsioon. Pärast Kaitseliidu taasloomist hakati mõtlema ka noorte kaasamisele.
Noorseppade ülemaalisel kongressil 1928. aastal teatas vanematekogu esimees kindral Ernst Põdder, et Kaitseliit kavatseb organiseerida noorsugu enda alluvuses Noorte Kotkaste ja Kodutütarde nime all. Noorseppi paluti uues organisatsioonis aluste rajajaiks.
Noorte Kotkaste loomise kuupäevaks saab pidada 27. maid 1930, mil organisatsioon asutati Kaitseliidu Vanematekogu otsusega.
Paljud esimesed liikmed olidki endised noorsepad, kes tulid rühmade kaupa uude organisatsiooni üle.
1931. aastal valmis Theodor Lutsul ka pooletunnine tutvustav film „Noored Kotkad“, mis näitab katkendeid Noorte Kotkaste tegevusest.
Noorkotkaste tõotus on säilinud peaaegu muutmata kujul tänaseni.
Vabadussõjast edasi kandunud patriotism ja riiklikult organiseeritud propaganda tegid organisatsiooni leviku ja menu massiliseks.
Nii tegutses organisatsioon 1930. aastate lõpuks peaaegu kõigi koolide juures ja neil oli suur ühiskondlik kaal.
8–11-aastasi nimetati noorhaugasteks, vanemad poisid olid noorkotkad. Ilmus noortejuhtide häälekandja Kotkas ja selle lisa Kotkapoeg.
Tegevus sarnases kohati praeguste ettevõtmistega. Toimusid laagrid, matkad, kultuurilised ettevõtmised.
Ka tollal pidasid poisid kinni kümnest noorkotka seadusest. Lisaks pidi noorkotkas järgima nn raudseid seadusi.
Enne laialisaatmist 1940. aastal oli Eestis 20 000 noorkotkast ja 1800 noortejuhti.
– Noored Kotkad on loodud 1930. aastal.
– Noorte Kotkaste eelkäijad olid Noored Puusepad.
– Nooremaid poisse nimetati noorkotkasteks.
– Noorkotkas pidi järgima kolme raudset seadust.
– Noored Kotkad tegutsesid pea igas koolis.
Okupatsiooniaeg
Okupatsiooniga likvideeriti Nõukogude võimude poolt Kaitseliit ning sellega ühes ka allorganisatsioonid – Naiskodukaitse, Noored Kotkad, Kodutütred.
Okupatsiooniajal paljud juhid represseeriti.
1942. aasta septembris loodi Saksa okupatsiooni tingimustes Noorte Kotkaste organisatsiooni struktuuri põhjal ja ühtlasi Saksa Hitlerjugendi iseärasusi arvestades organisatsioon Eesti Noored. Organisatsioon tegutses Eesti taasokupeerimiseni Nõukogude Liidu Punaarmee poolt 1944. aastal.
Paljud eestlased põgenesid 1944 aastal välismaale pagulusse. Mitmetes riikides aga tegutses rahvusvaheline Skautide organisatsioon. Nii hakkasid tasapisi ka välismaal paguluses olevate eestlaste lapsed, sh noorkotkad, kaasa lööma skautlikus tegevuses. Seda põhjusel, et mõlema organisatsiooni tegevused olid sarnased.
- Kaitseliit
- Eesti Noored
- Noored Kotkad
- Oktoobrilapsed
- Kodutütred
- Naiskodukaitse
Noorte Kotkaste taasloomine
Organisatsiooni taasloomise mõte sündis 25. juunil 1989. aastal Tahkurannas, kus toimus president Konstantin Pätsi mälestussamba taasavamine. Algatajateks olid endised noorkotkad, kes olid olnud sama samba avamisel ka 25. juunil 1939.
Üle Eesti otsustati järjepidevuse kandjaina kokku kutsuda endised noorkotkad ja kodutütred ning hakata üles ehitama Kaitseliidu eriorganisatsioone.
Noorte Kotkaste organisatsioon taastati ametlikult Pärnumaal Tahkurannas 12. augustil 1989 koos Kodutütarde organisatsiooniga. Nimeks sai esialgu Eesti Noorkotkaste ja Kodutütarde Organisatsioonide Liit (ENKOL).
1990. aastal toimus Koikkülas I üleriigiline kokkutulek ja esimesed uued noored võeti vastu noorkotkasteks ja kodutütardeks.
1990. aastal taasasutati Kaitseliit. Aasta hiljem loodi ka Peastaabi juurde Noorte Kotkaste Peastaap, kes asus organisatsiooni juhtima.
Hõlpsamalt kulges organisatsiooni kohapealne taasloomine esialgu Lõuna-Eestis, eriti Tartumaal ja Viljandimaal. 1992. aasta lõpuks oli organisatsioonis ligi 300 noorkotkast.
- 1989
- 1990
- 1992
- Taasloodi NK organisatsioon.
- 1.üleriigiline KT ja NK kokkutulek.
- Noorkotkaid oli ca 300.
