Selgitab oma sõnadega, mis on igaüheõigus

Eesti loodus on meie kõigi rahvuslik ühisvara, millest on õigus osa saada igaühel. 

Samas asetab see nii matkajale, puhkajale kui ka maaomanikule ja maavaldajale kohustuse hoida loodust inimväärse, puhta ja kaunina. 

Põhjamaiselt hapra looduse koormustaluvus pole suur, seepärast tuleb kaitsta tema elustikku ja häirimatust, nii säilib ta ka meie järglastele. 

Kõiki õigusi ja kohustusi, mis inimest seob loodusega, nimetatakse kokkuvõtvalt igaüheõiguseks. 

Tegu on eetiliste tõekspidamistega, mis tuginevad nii seadustele kui ka tavadele ja mida on austanud juba meie esiisad.

Piiramata ja tähistamata eramaal

• Võib liikuda igal ajal ja korjata marju, seeni, ravimtaimi ja maha langenud või kuivanud oksi, kui omanik seda suuliselt ei keela.
• Võib telkida kuni üks ööpäev, kui omanik seda suuliselt ei keela. Tuleb hoiduda väljaspoole elumaja arvestatavat nähtavus- ja kuuldekaugust.
• Võõral maatükil viibides ja telkides tuleb hoiduda omandi kahjustamisest ja keskkonnahäiringute tekitamisest.

Piiratud ja tähistatud eramaal

• Selle läbimiseks ja sellel viibimiseks on vajalik omaniku luba.
• Eramaad tähistavad sildid, piirav tara või aed peavad olema  igaühele nähtavad.
• Piiramiseks ja tähistamiseks ei saa lugeda üksikut piirikivi või vana lagunenud aeda.
• Siltide vahekaugus peab olema selline, et nende vahelt ei saa neid märkamata mööduda.

Kaitsealal tuleb arvestada sellega, et seal kehtib vastava ala kaitse-eeskiri, mis määrab ära liikumispiirangud ja selle, kas üldse ja kus tohib telkida või lõket teha. 

Kui kaitseala asub eramaal, siis ei või maaomanik sellel liikumist piirata, kui kaitse-eeskiri seda lubab.

Kõikidel avalikel või avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel on kasutamiseks avatud kuni 4 meetri laiused kallasrajad. 

Kallasrada võib ulatuda laevatatava veekogu ääres kuni 10 meetri kaugusele veepiirist. Omanik ei tohi seda sulgeda isegi siis, kui eramaa on tarastatud või liikumiskeeluga tähistatud.

Kalda omanik või valdaja võib kallasrada tõkestada kirjaliku loaga ja põhjendatud vajaduse korral, nagu seda on loomade karjatamine või maa kuivendamine. Kallasradadel paiknevatel karja- ja muudel aedadel peavad olema läbipääsuks väravad. Suletud kallasrajal peab olema tagatud möödapääs.

Avalikus kasutuses ei ole ühe maaomaniku maal tervikuna paiknev umbjärv või mitme maaomaniku maadel paiknevad viiest hektarist väiksemad järved. 

Sellistel veekogudel liikumiseks on vaja maaomaniku luba. 

Kallasrada ei ole ka joogiveeallikana kaitstaval veekogul, kalakasvatusel või teisel erikasutuses oleval veekogul.

Looduses tohib teha järgmist:

• liikuda jalgsi, jalgrattaga, suuskadega, paadiga ja ratsa kõikjal, kus see ei ole seadusega või seaduse alusel keelatud; 
• viibida kõikjal, kus on lubatud liikumine;
• võib telkida ühe ööpäeva, kui maaomanik lubab; 
• korjata metsamarju, seeni, lilli, ravimtaimi, sarapuupähkleid ja muid loodusande, mis ei ole looduskaitse all;
• eramaal võib omanik loodussaaduste korjamist keelata;
• kalastada ühe lihtkäsiõngega avalikel või avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel.

Looduses ei tohi teha järgmist:

• liikuda kohalike elanike koduõuel, istandikes, mesilates, külvidel, viljas ja mujal põllumajandusmaal, kus omanikule tekitatakse sellega kahju; 
• telkida üle ühe ööpäeva ja süüdata lõket ilma maaomaniku või maavaldaja loata;
• pidada jahti ja kalastada ilma vastava loata, välja arvatud lihtkäsiõngega; 
• vigastada puid ja põõsaid; 
• häirida kohalike elanike kodurahu; 
• kahjustada metsloomade ja lindude elupaiku ja pesi, korjata nende mune, tuua neid kaasa koju ning tekitada neile muul viisil kahju; 
• kahjustada looduskaitseobjekte ja kaitstavaid liike; 
• kasutada mootorsõidukeid seal, kus see on keelatud; 
• saastada loodust.