Katsenõue on täidetud, kui kodutütar oskab anda abi uppumise korral ennast ohtu seadmata.
Uppumine
Uppuja päästmine algab uppuja väljatoomisega veekogust. Ainult väga hea ujuja tuleb sellega toime ning temagi peab mõtlema enda ohutusele.
Ära mine uppunut päästma, kui sul pole inimese veest väljatoomise ja ujumise oskusi, kuna sellisel juhul võid sattuda ka ise ohvriks.
Uppumine on välditav, kui tunda oma võimeid ujumisel, hinnata õigesti õhu- ja veetemperatuuri või paadisõitudel kasutada nõuetekohaseid päästeveste.
Uppumise põhjused on järgmised:
- puudulikud ujumisoskused,
- enda võimete ülehindamine,
- paadiõnnetused, päästevestide puudumine,
- alkoholijoobes ujumine,
- liiga külm vesi (alajahtumine, äkkhaigestumine),
- läbi jää vajumine,
- pea ees vettehüppamine.
Uppuja päästmine
- Helista enne päästmist kohe 112.
- Kasuta veest väljatõmbamiseks mõnda eset: oksa, köit, saunalina, jopet vms.
- Kui otsustad päästa, siis lähene uppujale selja tagant, tema käte ja haardeulatusest väljaspool.
- Võta uppunul kaenla alt, juustest ja pead veest väljas hoides too kaldale.
- Kannatanu veest ohutusse kohta väljatoomisel hoia tema pead ülejäänud kehast allpool, et vähendada vee sisse hingamise riski.
- Aseta kannatanu külili, et väljuks suus ja ninaõõnes olev vesi.
- Kontrolli teadvust, hingamist, pulssi ja vajadusel taasta rahuldav hingamine.
Esmaabi uppumise korral
Esmaabi uppumise korral
- Kui kannatanu on teadvuseta ega hinga, siis alusta elustamist.
- Kui kannatanu on teadvuseta ja hingab, keera ta stabiilsesse küliliasendisse.
- Kui kannatanu on teadvusel, keera ta stabiilsesse küliliasendisse.
Vette hüpanud uppunul kahtlusta selgroo-/kaelatraumat. Sellisel juhul talita järgmiselt:
- Liigutamisel, ka veest väljatoomisel taga võimaluse piirides lülisamba ja pea liikumatus.
- Hingamisteede avamisel tõsta sellisel juhul lõug ilma pead kaelast painutamata.
Korda ka varem õpitut!
Uppumisest päästetu vajab alati meditsiinilist abi
- Isegi juhul, kui ta tundub olevat kiiresti toibunud.
- Igasugune vee tungimine kopsu ärritab kopsukudet ja hingamisteedes võib tekkida turse mitu tundi hiljem – seisund, mida nimetatakse teiseseks uppumiseks.
Kannatanu võib vajada abi ka alajahtumise tõttu.
- Kui on võimalik, siis eemalda tema märjad riided ja kata ta kuivade tekkidega.
- Kui kannatanu tuleb teadvusele, anna talle sooja jooki.
Kui kannatanu asetatakse lamama ja jäädakse kiirabi ootama, siis tuleb käituda järgnevalt:
- Kuni kiirabi saabumiseni peab kindlasti keegi viibima abistatava juures.
Stabiilne küliliasend on vajalik, et kannatanu oleks avatud.
Samuti on see vajalik, et ei vajuks kurku.
Küliliasendit kasutatakse juhul, kui kannatanu .
Kasutatud allikad: Andrus Lehtmets "Elupäästev esmaabi vigastuste korral"
Erikatse "Päästja"
Uuri, millised on erikatse "Päästja" nõuded. Erikatse sooritamiseks peab kodutütar:
- on läbinud esmaabi- või päästealase kursuse;
- oskab kasutada esmaseid tulekustutusvahendeid;
- teab, kuidas käituda tulekahju korral;
- teab, kuidas käituda veeõnnetuse korral;
- teab, kuidas ennetada tule- või veeõnnetusi;
- on õpetanud noorematele oma teadmisi (nt töötuba, matkapunkt).
