Kevväi om eläjile kipõ aig. Talvõl ja varra keväjä sünnüse näil poja.
Tarvilidsõ sõna:
oosõn, päävä, mängmä, oosõst, poigõ, vainlaisi, täpiline, näe, joonikadsõ
Kähril, rebäsel ja soel omma poja varjon maa all. Ku nä' suurõmbas saava, sis nä tulõva vällä kätte peesütämä ja . Vanõmba kaesõ näid hoolõga perrä ja hoiatasõ iist. Ku mõtskitsõtall sünnüs, sõs tä om. Jänes jätt uma poja korgõ haina sisse vai puhmu ala käküssehe. Nii ei lövvä vainlanõ üles. Imä käü õnnõ kõrd päävän poigõ süütmän. Mõtstsiapõrsa omma . Nii nä ei paistu kavvõlõ är ja vainlanõ ei näid.
Kõnõlõ, kuis eläjä ummi poigõ süütvä!
MõtstsigaPõdõrRepänSusiMõtskitsOrravSiil
