Määntsel aastaaol sa olõt sündünü? Ütle, määne pilt lätt su sündümise aastaaoga kokko!
Määnest värmi sa neo pildi värmnü?
Määntsen kuun sa olõt sündünü?
Tsehkendä vihku aastatsõõr ja värmi är:
talvõkuu – sinitses,
keväjäkuu – rohilidsõs,
suvõkuu – vereväs,
sügüsekuu – kõlladsõs.
Keväjäst pääle:
- kevväi
- suvi
- talv
- süküs
Sügüsest pääle:
- süküs
- talv
- suvi
- kevväi
Talvõst pääle:
- talv
- kevväi
- süküs
- suvi
Suvõst pääle:
- suvi
- süküs
- kevväi
- talv
- septembri
- vahtsõaastakuu
- joulukuu
- piimäkuu
- mai
- novvembri
- jaanuar
- april
- detsembri
- mädäkuu, põimukuu
- märts
- rehekuu
- lehekuu
- juuli
- veebruar
- hainakuu
- juuni
- radokuu
- august
- urbõkuu
- oktoobri
- märtekuu
- süküskuu
- mahlakuu
Kiroda löütü kuu õigõ aastaao taadõ!
Kevväi
Suvi
Süküs
Talv
- Opiaastaga lõpp
- Kõomahl
- Joulu, talsipühi
- Hall
- Hainakuu
- Rändtsirgu joudva peräle
- Massalill (sinininn)
- Mustka
- Vissravva, tritsu
- Lumõ sulaminõ
- Pähkmä
- Suusa
- Edimäne lumi
- Vastlapäiv
- Jaanituli
- Päävä võtminõ
- Ujominõ meren
- Lumõhärm
- Karvamüts
- Kooliaastaga alostus
- Seene
- Varõsjalg, varõslill
- Märdipäiv
- Võidupühä
- Katripäiv
- Maaska
- Tuisk
- Imäpäiv
