Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis
Et riigi elu korraldada, on vaja teada rahvastiku soolist ja vanuselist koosseisu.
On vaja teada, kui palju on parajasti riigis mehi ja naisi, kui palju lapsi.
Soolisest ja vanuselisest koosseisust oleneb vajadus
- ehitada koole ja lasteaedu
- toota naiste kleite ja meeste ülikondi jm
- luua töökohti
- rajada tervisekeskusi eakatele inimestele jm
Rahvastiku soolist ja vanuselist koosseisu iseloomustatakse järgmiste näitajatega:
- sündide arv ehk sündimus teatud aja jooksul
- surmade arv ehk suremus teatud aja jooksul
- loomulik iive – aasta jooksul sündinute ja surnute arvu vahe.
Positiivne loomulik iive näitab, et sünde oli rohkem. Negatiivne loomulik iive näitab, et surmasid oli rohkem.
Mõtle ja arutle
Kus sünnib kõige rohkem lapsi?
Kus sünnib vähe lapsi?
Kuidas iseloomustad sündimust Eestis?
1. jaanuaril 2019 oli Eesti rahvaarv 1 323 820 inimest. 2018. aasta jooksul sündis 14 270 last ja suri 15 670 inimest.
- 2018. aastal oli loomulik iive inimest.
- Eesti rahvaarv 2018. aasta algul oli inimest.
- Sündimus
1985. aastal sündis last.
Kõige rohkem sündis lapsi 1987. ja aastal.
Siis sündis last.
Järgnevast aastast hakkas sündimus langema.
Sündimus langes kuni aastani.
Seejärel hakkas sündimus natuke tõusma.
2010. aastal sündis last.
1985. aastast kuni 2010. aastani on sündide arv .
Sündimus on kahanenud (arvuta) inimese võrra. - Suremus
1985. aastal suri Eestis inimest.
Kõige rohkem inimesi suri aastal.
Siis suri inimest.
Edasi hakkas surmade arv langema.
2010. aastal suri inimest.
1985. aastast kuni 2010. aastani on suremus .
Suremus on kahanenud inimese võrra. - Loomulik iive
Alates 1985. aastast kuni aastani loomulik iive
Edasi kuni aastani iive järsult
1994. aastast kuni aastani on loomulik iive vähehaaval kogu aeg
Loomulik iive on olnud positiivne (üle nulli) ainult aastatel 1985 kuni .
Sündimus, suremus ja loomulik iive Eestis
Ülesanne 3
Kuula ja vaata Justamendi laulu videot.
Mis on selle laulu sõnum?
Arutle koos klassikaaslastega.
Rahvastikupüramiid
Rahvastiku vanuselist ja soolist jaotumist näitav diagramm on rahvastikupüramiid. Rahvastikupüramiidi vertikaalteljel on vanuserühmad. Horisontaalteljel on tavaliselt vasakul pool iga vanusegrupi meeste arv ja paremal pool naiste arv.
Rahvastikupüramiidilt leiab andmed eri eas meeste ja naiste kohta. Selle järgi saame ülevaate laste, tööealiste inimeste ja vanurite arvust.
- Kas Eesti rahvastikus oli rohkem mehi või naisi?
- Kas rohkem sündis poisse või tüdrukuid?
- Mis vanuserühma kuulud sina?
- Kui suure osa rahvastikust moodustas sinu vanuserühm?
- Missuguses vanuserühmas oli naisi vähem kui sinu vanuserühmas?
- Missuguses vanuserühmas oli mehi vähem kui sinu vanuserühmas?
- Mis eas mehi oli rahvastikus kõige rohkem?
- Mis eas naisi oli rahvastikus kõige rohkem?
Vaatle Eesti rahvastikupüramiide ja leia sobivad aastad.
Aastaid saad valida –5, –1 ja +1, +5 aasta kaupa.
- Täida tabel 2010. aasta andmetega.
- Täida tabel 2020. aasta andmetega.
- Arvuta muutused.
2010. | 2020. | Muutus | |
Alla 20 aasta vanuseid inimesi | |||
20–65-aastaseid inimesi | |||
Üle 65 aasta vanuseid inimesi | |||
Mitu poissi sündis? | |||
Mitu tüdrukut sündis? | |||
Mis vanuses mehi on kõige enam? | |||
Mis vanuses naisi on kõige enam? |
Pärast tabeli täitmist arutle
- Kuidas on muutunud alla 20 aasta vanuste inimeste arv?
- Kuidas on muutunud poiste ja tüdrukute sündide arv?
Rahvastiku vananemisega kaasnevad probleemid
Sündide arv on nii Eestis kui ka Euroopas tervikuna juba pikka aega vähenenud. Vähenenud on ka surmade arv.
Rahvastiku diagrammide põhjal järeldame, et inimeste keskmine vanus tõuseb. Seega muutub rahvastik järjest vanemaks.
Mõtle ja arutle
Millised probleemid sellega riigile kaasnevad?
2019. aasta andmetel elavad Eesti mehed keskmiselt 74,4 aasta vanuseks ja naised keskmiselt 82,8 aasta vanuseks.
Viimase kümne aastaga on meeste oodatav eluiga pikenenud 4,4 aastat ja naistel 2,7 aastat.
Rahvastiku vananemine toob kaasa mitmeid probleeme. Peamine probleem on see, et töötegijaid jääb vähemaks. Seega jääb vähemaks ka maksumaksjaid. Selles osas on Eesti riigil kaks võimalust – kas tõsta makse või suurendada töötegijate arvu. Töötegijate arvu saab suurendada sellega, et tuuakse töötegijaid meile välismaalt.
Vabariigi valitsus peab kaaluma, kuidas suurendada pensione. Suurenevad riigi kulutused arstiabile.
Riigil on vaja rahastada veel palju muid valdkondi.
Ülesanne 6
Markeeri eelnevas tekstis kohad, kus räägitakse rahvastiku vananemisega seotud probleemidest.
Arutlege koos õpetajaga, mis jäi selles arutelus puudu.
- 2019. aastal oli meeste keskmine oodatav eluiga
- 2019. aastal oli naiste keskmine oodatav eluiga
Mis on võimalused, et inimesed elavad kauem?
Arutle koos õpetajaga.
Riik | Meeste | Naiste | Keskmise |
Eesti | |||
Läti | |||
Leedu | |||
Soome | |||
Rootsi | |||
Itaalia | |||
Saksamaa | |||
Tee tabelist kokkuvõte.
Arutle klassikaaslastega.
- Mis riikides on meeste oodatav keskmine eluiga pikem kui Eestis? Mis riikides väiksem?
- Mis riikides on naiste oodatav keskmine eluiga pikem kui Eestis? Mis riikides väiksem?
- Mis riikides on meeste ja naiste oodatava keskmise eluea erinevused suuremad kui Eestis? Mis riikides väiksemad?
Mida tumedam värv kaardil, seda rohkem on selles riigis vanu inimesi.
- Eesti rahvastikust moodustavad üle 65 aasta vanused inimesed protsenti.
- Kõige rohkem vanu inimesi elab (mis riikides?)
- Seal on vanu inimesi üle protsendi rahvastikust.
See on (mitmendik?) rahvastikust. - Sama palju vanemaid inimesi elab veel (mis riigis?)
- Kõige vähem vanu inimesi elab (mis riikides?)
