Meie maapõuest leitavad lõhkekehad on pärit I maailmasõjast, Vabadussõjast ja II maailmasõjast. Eestis leitakse igal aastal umbes 4000 lõhkekeha, mis võivad olla väga erineva suuruse ja kujuga. Lõhkekehasid leidub väga erinevates kohtades – põllul, metsas, koduhoovis, linnatänaval, hoonetes.
Kuidas lõhkekeha ära tunda?
NB! Kahtlaseid esemeid ei tohi mitte mingil juhul liigutada – need on toodetud ennekõike sõjapidamise eesmärgil ja mõeldud tapmiseks, vigastuste või suurte purustuste tekitamiseks. Seistes ei muutu lõhkematerjal ohutumaks, pigem vastupidi.
Kodust leitud lõhkekeha
- Lõhkekehi leidub ainult tähistatud kohtades.
- Lõhekehasid võib leida ka koduaiast.
- Lõhkekeha võib välja tulla vana maja pööningult või keldrist.
- Kui leian oma kodust lõhkekeha, siis sellest teatamine toob kaasa palju sekeldusi.
Metsast leitud lõhkekeha
- Metsas puutüves ei saa ju olla lõhkekeha, lähen uurin asja lähemalt.
- Mõõdan kauguse teeni ja võimalusel märgistan selle.
- Kuna avastasin lõhkekeha raskesti ligipääsetavast kohast, võtan selle kaasa, sest demineerijad ei leiaks seda pärast üles.
- Võtan telefoni ja hakkan huvitavat leidu pildistama.
- Võtan telefoni ja helistan 112.
- Võtan nutitelefoni ja määran selle abiga GPS-koordinaadid.
Lõhkekeha kahjutuks tegemine
- Eesti vetesse on sattunud suur vaal.
- Seltskond leidis rannametsast miini ja viskas selle merre.
- Merel tähistatakse kellegi sünnipäeva.
- Demineerijad teevad kahjutuks meremiini.
- Lahte on paigaldatud uus purskkaev.
