Vee-linnud
Vee-linnud on kohanenud eluks vee-kogude ääres.
Nad suudavad nii lennata kui ka ujuda.
Ujuda aitavad neil varvaste vahel olevad uju-lestad.
Veelindude suled ei lähe vees märjaks.
Toitu hangivad linnud veest. Selleks nad sukelduvad vee alla või haaravad toidu lennu pealt veest.
Nad söövad vee-taimi, kalu, putukaid ja tigusid.
Lindude pesad asuvad kalda ääres roostikus.
Kala-kajakas on meie tuntuim veekogu ääres pesitsev lind. Enamasti on ta valget või hallikat värvi, tiiva-otsad on mustad. Nokk ja jalad on kollased.
Kala-kajakas sööb kalu, limuseid, putukaid, mune, vihmausse, hiiri ja konni.
Pesa ehitab ta kõrgemale kohale. Emalind muneb harilikult 3 muna. Pesitsemise ajal otsib lind toitu niitudelt ja põldudelt.
Paar püsib koos kogu elu.
Mida sööb kajakas? Märgi tekstis lause.
Kühm-nokk-luik on valge sulestiku, kollase või oranži nokaga ränd-lind. Iseloomulik tunnus on tal üla-nokal asetsev must kühm.
Luige-pojad on pruuni-kirjud.
Luigel on tugev ja painduv kael.
Luiged toituvad vee-taimedest, putukatest ja tigudest.
Mis on kühmnokk-luige tunnuseks? Märgi tekstis lause.
- Suled märguvad
- Sukeldub
- Suled ei märgu
- Pesa on puu õõnes
- Varvaste vahel on uju-nahad
- Ujub
- Istub oksal
- Pesa on roostikus
- Ei uju
- Varvaste vahel ei ole uju-nahkasid
Pisi-loomad vees
Vees elab mitmeid tigusid. Järve kohal lendavad kiilid.
 Tigu |  Kiil |
Vee-imetajad
Vee-loomade elu on tihedalt seotud veega.
Veeloomad ujuvad hästi. Nende karv on vettpidav.
Vees aitab loomadel liikuda voolu-jooneline keha ja uju-nahkadega jalad.
Vees olles on loomadel nina ja kõrvad suletud.
Nii ei lähe neil vesi ninna ega kõrva.
Vee-loomad hingavad kopsudega õhust hapnikku.
Vee all hoiavad nad hinge kinni.
Meie vee-kogudes elavad veeloomadest hüljes, saarmas ja kobras.
Nad otsivad toitu nii veest kui ka maismaalt.
Hüljes on mere-loom.
Hüljes kaalub kuni 300 kg ja
on üle 2 meetri pikk.
Hülge jalgadeks on loivad. Loivad on lühikesed laba-taolised jalad.
Hülged söövad vee-putukaid ja vähke.
Nad püüavad toiduks ka kalu.
Hülge-poegadele on vaenlasteks kajakad ja kotkad.
Kuidas nimetatakse hülge jalgu? Märgi tekstis 2 lauset.
Kobras on taim-toiduline loom.
Ta on kuni üks meeter pikk ja kaalub 30 kg.
Suvel sööb kobras roht-taimi, talvel noori oksi. Noored oksad on puudel ladva-osas.
Okste kätte-saamiseks närib kobras puu-tüve pliiatsi-kujuliselt läbi ja puu langeb maha.
Koprad ehitavad pesa oksa-kuhilast või kaevavad kalda äärde uru. Poegi sünnib 1–4.
Pojad oskavad juba paari päeva vanuselt ujuda.
Vaenlasteks on kobrastele suured kiskjad (näiteks ilves, hunt, karu).
Mida teeb kobras okste kätte-saamiseks? Märgi tekstis lause.
- Kõik vee-loomad hästi ujuda.
- Kõigil vee-imetajatel onkeha.
- Kopral on varvaste vahel.
- Hülge jalad on.
- Vee-imetajad saavad hingamiseks hapnikku.
- Veeloomad hangivad toitu
.
Loe saadud laused. Kirjuta 2., 5. ja 6. lause vihikusse.
1. ⇒ ⇒
2. ⇒ ⇒
3. ⇒ ⇒
