Taimestik
Männikus kasvavad puud hõredalt. Puude all on palju valgust.
Siin-seal saab kasvada mõni väike põõsas.
Marjadest kasvavad seal pohlad ja mustikad.
Seal kasvab ka puhmana hea meetaim kanarbik.
Samblikest kasvab männikus põdra-samblik.
Loomastik. Selgrootud loomad
Selg-rootutest loomadest elab männikus mitmeid ämblikke ja putukaid.
Putukatest kohtab seal männi-vaablast ja männi-kärsakat.
Männi-vaablase vastsed söövad männi-okkaid.
Männi-kärsakas sööb noorte mändide koort ja puitu.
Männi-kärsakas võib puud kahjustada nii, et puu kuivab.
Linnud
Linde elab männikus vähe, sest seal leidub neile söögiks vähe putukaid.
Männikus võib kohata sageli rähni ja metsist.
Rähn otsib suvel puukoore alt putukaid.
Ta kuulatab ja teeb krõbina järgi kindlaks, kui sügaval putukas on.
Siis raiub lind nokaga puu-tüvesse augu.
Selle kaudu saab ta putukad kätte.
Talvel sööb rähn okaspuude seemneid.
Selleks paneb ta käbi puu-prakku ja toksib nokaga käbi-soomuste alt seemned välja. Rähni toitumise kohta nimetatakse „sepikojaks“.
Mida sööb rähn suvel, mida talvel?
Märgi tekstis kaks lauset.
Metsis valib elupaiga vastavalt aasta-ajale.
Ta eelistab vanu männikuid, kus inimene
teda ei sega. Ka kevadiseks paaritumise
mängu-paigaks valib ta männi-metsa.
Metsise pesa asub maa-pinnal.
Emas-lind muneb sinna 8−12 muna.
Talvel toitub metsis männi-okastest,
sügisel marjadest. Ta sööb ka roht-taimi.
Täis-kasvanud metsisel ei ole vaenlasi.
Poegi võivad aga murda rööv-linnud või kährik.
Millest toitub metsis?
Märgi tekstis lause.
Imetajad
Metskits eelistab elada põldude lähedal metsa-tukas. Metskitsel on sale keha ja peened jalad. Ta on punakas-pruuni värvi, saba-alune on valge.
Isas-loomad kannavad sarvi.
Emas-loomal sarved puuduvad.
Metskits on taim-toiduline loom. Ta toitub roht-taimedest, puude ja põõsaste okstest.
Lisaks veel mustika puhmastest, sammaldest ning samblikest.
Hundid ja ilvesed on metskitse suurimad vaenlased.
Metskitse tallesid võib murda ka rebane.
Milliste lausetega kirjeldatakse tekstis metskitse välimust? Leia 4 lauset.
