Inimese areng
Teadlased on kindlaks teinud, et inimestel ja inim-ahvidel on ühised eellased.
Need eellased sarnanesid rohkem inim-ahvidega kui tänapäeva inimestega.
Meie areng tänapäeva inimeseks võttis aega miljoneid aastaid.
Inimese ja ahvi eellased liikusid neljal jäsemel.
Nende keha oli küürus ja kaetud tihedate karvadega.
Arenemise käigus muutus ahv-inimese keha-asend püstisemaks.
Nad hakkasid käima tagumistel jalgadel. Esimesed jäsemed jäid vabaks.
Nii said nad hakata käes hoidma töö-riistu. Esimesed töö-riistad olid kivid.
Ahv-inimesed suhtlesid omavahel häälitsuste abil nagu loomad ikka.
Nad ei osanud veel rääkida.
Inimese pea-aju muutus suuremaks.
Pea-aju suurusest oleneb olendi õppimis- ja mõtlemis-võime.
Nüüd hakkas inimene rohkem töö-riistu valmistama ja neid kasutama.
Esimesed inimesed
Püstine inimene tegi oma töö-riistad luust ja kivist. Nende abil muutis ta enda elu lihtsamaks.
Inimesed õppisid tegema tuld ja seda kasutama.
Kalal ja jahil käies hakkas inimestel arenema kõne. Enam nad ei häälitsenud, vaid hakkasid üksteisega rääkima.
Püstisest inimesest arenes tark inimene.
Targad inimesed tegid ja kasutasid tuld ning tööriistu. Nad hakkasid üksteisega kõnelema.
Targast inimesest arenes tänapäeva inimene. Tänapäeva inimesed räägivad üksteisega,
õpivad ametit ja oskavad tööd teha.
- Õppisid tegema tuld. Arenes kõnelemise oskus.
- Liikusid neljal jalal. Keha oli küürus ja karvane.
- Hakkasid käima tagumistel jalgadel. Ei osanud rääkida.
Pea meeles!
Inimene on arenenud ahvi-sarnasest eellasest.
Inimese areng on aega võtnud miljoneid aastaid.
Inimesel on võrreldes looma-liikidega
püstine asend, mõtlemis-võime ja oskus kõneleda.
