Ühiskondi, mis on elanud muust maailmast üsna eraldatuna ning edendanud omanäolist kultuuri, nimetatakse ühekultuurilisteks. Samas, ühiskondi, mis koosnevad põhiliselt sisserändajatest, nimetatakse mitmekultuurilisteks. Ühed traditsioonilisemad ühiskonna mitmekultuurilisuse näitajad on ühiskonnas räägitavad keeled ja esinevad rahvused. Tegelikult on aga ühiskondade mitmekultuurilisusel palju aluseid: võib rääkida näiteks maa- ja linnakultuurist või noortekultuurist, sest maal ja linnas elavate inimeste elustiil on erinev, samuti on noortel omad eelistused ja hoiakud võrreldes vanemate inimestega. On ka võimalik vaadelda naisi ja mehi eri alakultuuride esindajatena.
Mitmekultuurilisus propageerib kultuurilist mitmekesisust kui väärtust omaette. Mitmekultuurilisus toimib paremini niisugustes ühiskondades, kus on palju erinevate kultuurikandjate rühmi ning kus poliitiline süsteem toetab väljendusvabadust ja soosib kultuuride vastastikust tundmaõppimist. Mitmekultuurilise ühiskonna tugevused on järgmised aspektid20.
- Mitmekultuuriline ühiskond on põnev, selles levivad mitmekesised ideed ning on võimalik kogeda erisuguseid stiile ja olukordi. Kogedes enda kõrval teistsugust ning analüüsides erinevusi, märgatakse ja avastatakse paremini ka sarnasusi ja ühisosa.
- Mitmekultuurilises ühiskonnas (eriti sellises, kuhu immigrandid on saabunud suhteliselt hiljuti) on vähemused sageli olukorras, kus nad peavad olema tugevad ja leidlikud. Sellistena muudavad nad terve ühiskonna tugevamaks ja uuenduslikumaks.
- Mitmekultuurilise ühiskonna liikmetel on tänu paljude kultuuride mõjudele võimalik kujuneda mitmekesisteks, tolerantseteks ning dünaamilisteks isiksusteks. Väärtushinnangud ja demokraatia mõiste on sellises ühiskonnas laiemad.
- Maailm muutub üha enam vastastikku sõltuvaks nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka sotsiaalselt. Eri kultuuridega kontaktis olles suudetakse edukamalt ühendada eri süsteeme ning parandada sellega kogu maailma sidusust. Mitmekultuuriline riik on oma olemuselt rahvusvahelisem ning sellises riigis mõistetakse paremini ka ülejäänud maailma. Mitmekultuurilisus annab tänapäeva riigile dünaamilise ja areneva imago.
Vastukaaluks saab esitada ka mitmekultuurilise ühiskonna nõrkusi või ohte. Näiteks
- On selliseid mitmekultuurilisi ühiskondi, kus iga rühm säilitab oma erijooni, kuid ühisväärtuste leidmise ja väljatöötamisega ei tegelda. Kui kultuurirühmad on sotsiaalselt alla surutud ning neil on ülejäänud ühiskonnaliikmetega suhtlemisel probleeme, siis teravnevad väärtushinnangute konfliktid.
- Ühiskondades, kus on allasurutud vähemuskultuure, levivad kergesti ideed kultuuride hierarhiast – enamuskultuuride kandjad arvavad, et nende kultuur on kõrgem ja parem kui vähemuste oma. Vähemuskultuuridesse kuulujatel on suuremaid probleeme töö leidmisel ja ühishüvedest osasaamisel. See omakorda kallutab neid kergemini kuritegevusele.
- Kui vähemuskultuuridele pööratakse vähe tähelepanu, siis neid ka ei mõisteta. Vähesest mõistmisest pole kaugel vääritimõistmine, mis on kõige sagedamini konfliktide allikaks. Nii tekivad näiteks müüdid mõnest rahvast kui patuoinast. Vähemusi võidakse süüdistada mõne ühiskonnaprobleemi põhjustamises.
- Mitmekultuurilises ühiskonnas võetakse vahel kuulda vaid domineerivate rühmade häält ning teisi eiratakse. Mitmekultuurilisuse respekteerimise sildi all hoiab mõni valitsus tegelikult kontakti vaid vähemuste esindajatega, tõstes neid esile kui eliiti ning lõhestades sellega tervet kogukonda.
Info
Mitmekultuurilistest ühiskondadest rääkides kasutatakse mitmeid metafoore. Sulatuspoti metafoor (ingl ‘melting pot’) kirjeldab ühiskonda, kus immigrantidega kaasa tulnud kultuurid segunevad omavahel ilma riigipoolse sekkumiseta. Salatikausi metafoor (ingl ‘salad bowl’) juhib tähelepanu kultuuride kõrvuti eksisteerimisele, sulandumata ühenäoliseks kultuuriks. Kultuuriline mosaiik (ingl ‘cultural mosaic’) kirjeldab ühiskonnas olevate rahvuste, keelte ja kultuuride kooseksisteerimist, nende mitmekesisuse säilimist ning ühiskonda panustamist.