Mis on geograafia?

Sa alustad uue õppeaine – geograafia ehk maa­teaduse õppimist. Sinu tunniplaanis on geograafia järgnevad 3–5 aastat.

​Geograafia on põnev loodusteadus. Selles kehtivad enamasti kõik loodus­seadused, mida inimene muuta ei saa. Nendega tutvud ka füüsikat, keemiat ja bioloogiat õppides. Kõik need teadused koos matemaatikaga on omavahel tihedalt seotud.

​Geograafia vaateväljas on ka inimesed, kes maailmas elavad ning seetõttu on ta ka ühis­konna­teadus.

​Geograafiateadmised, eriti kaardi kasuta­mine, kuuluvad inimese harituse juurde nagu korrutus­tabeli või õige­kirja oskus.

​Nimetus geograafia tuleneb kreeka keelest (geographia), mis tähendab Maa kirjeldust. Maa on kreeka keeles ge ja ladina keeles terra.

​Kirjeldamine on üks geograafia tähtis osa. Väga oluline on aga täna­päeval ka selgitada ja põhjendada, miks just see või teine loodus­nähtus, näiteks igijää, maavärin, üleujutus, orkaan, polaaröö, kõrgmäestik jm, siin või seal esineb ning mõjutab ja muudab inimeste elu. Samamoodi on tähtis ka vastupidine – kuidas avaldab mõju loodusele inimeste tegevus, näiteks asulate ehitamine, metsade kasutamine, soode kuivendamine, maa­varade kaevandamine, teede rajamine, elektri tootmine jm.

Geograafia õppimine aitab mõista looduse ja ühiskonna vastas­ti­ku­seid seoseid.

​Geograafia mõiste selgitusi on veel teisigi. Geograafia on näiteks:

• ​õpetus Maast kui inimese kodust,
• ​teadus, mis otsib vastust küsimustele kus, miks ja kuidas,
• ​teadus, mis käsitleb looduse ja inim­ühis­konna toimimist ​Maal.

​Geograafia on kogu Maad hõlmav teadus. Igal geograafilisel nähtusel on omad põhjused, mis võivad asuda kaugel piiride taga, kõrgel õhukihtides, sügaval maapõues või ookeanis. Kõik põhjused on pidevas muutumises ja seega teisenevad ka geograafilised nähtused pidevalt. Mõned muutused on väga aeglased, näiteks mägede kerkimine kurrutuse tagajärjel, mõned aga kiired, näiteks pikselöök.

​Geograafia jagunemise kohta annab ülevaate järgmises lõigus toodud skeem.

​Geograafilised teadmised avarduvad üha seoses võimalustega loodust ja ühiskonda paremini mõista, kirjeldada, analüüsida ja üldistada.

​Head geograafia õppimist!

Põhitekstis on iga teema lõpus kokkuvõte, mis sisaldab:

• lühidalt seda, mida see teema käsitles,
• teemas õpitud mõistete ehk oskussõnade loetelu,
• küsimusi ja ülesandeid kordamiseks.

Loodusteaduste, eriti füüsika ja keemia õppimisel on erilisel kohal mitmesugused katsed. Geograafia on ka loodusteadus, aga siin on väga tähtis andmete näitlikustamine. Selleks viiakse läbi õue- ja välitöid, kasutatakse kaarte, atlasi, jooniseid, fotosid, tabeleid, arvutis pakutavaid võimalusi, näiteks arvutikaardid, geograafilised arvutimängud jm. Kõike ise läbi proovimata pole geograafiat võimalik korralikult selgeks saada.

7. klassi õpikus on kaks suurt kaarti:

• maailma üldgeograafiline kaart,
• maailma riikide kaart.

Koolides kasutatakse ka Maailma atlast ja Eesti atlast. Nii õpiku kui ka ülesannetekogu tekstides on need märgitud lühenditega MA ja EA.

Tekstis esinevad kohanimed tuleb alati kaardilt või atlasest üles otsida, ka siis, kui arvad nende asukohta teadvat. Kui teha seda korduvalt, jääb õpitu kauaks meelde. Et kohti lihtsamini leida, on soovitatav kasutada kohanimede registrit, kui see on atlases või kaardi juures olemas. Arvutikaartidel saab enamasti vajaliku kohanime otsingusse kirjutada ning arvuti ise otsib ja näitab, kus see koht paikneb.

Kõik eelpool nimetatu koos on õppematerjal, mida oskuslikult kasutades saad vajalikke algteadmisi geograafiast.