Ilmakaared ja asimuut
Kaardi orienteerimine looduses liikudes
- kaardi serv jookseks paralleelselt kompassi magnetnõelaga.
- kaardi suunaviit oleks kompassi magnetnõelaga ristisuunas.
- kaardi suunaviit langeks kokku kompassi magnetnõelaga.
Maa ehitus
Maa ehitus
Kõige paksem maakera sfäär on , kõige õhem aga . Sealjuures võib viimane olla kuni km paks. Maa tuum koosneb peamiselt ja .
Kivimiringe ja kivimitüübid
Mandriline ja ookeaniline maakoor
Litosfääri laamad
- ainult mandrilise maakoorega
- ainult ookeanilise maakoorega
- kõikidel laamadel on nii mandrilist kui ka ookeanilist maakoort
- osadel laamadel on ainult ookeaniline maakoor, ülejäänutel on mõlemat: nii ookeanilist kui ka mandrilist maakoort
- osadel laamadel on ainult mandriline maakoor, ülejäänutel on mõlemat: nii mandrilist kui ka ookeanilist maakoort
Laamade liikumine, maakoore teke ja hävimine
Laamad paneb liikuma vahevöös ringlev kivimimass
- Tugevad maavärinad ja vulkaanipursked panevad laamad liikuma.
- Vahevöö kuum ja plastiline kivimimass ringeb aeglaselt ja paneb liikuma ka enda kohal lasuvad litosfääri laamad.
- Maa pöörlemisel tekkiv kesktõukejõud paneb hõredamatest ja tihedamatest kivimitest koosnevad laamad liikuma eri kiirusega.
Laamade lahknemine
- vahevöö tõusvate ainevoogude kohal
- vahevöö langevate ainevoogude kohal
- vahevöös rõhtselt liikuvate ainevoogude kohal
Laamade põrkumine
Laamade liikumisest põhjustatud vulkanism
- ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrkealal
- mandriliste laamade keskel
- mandriliste laamade kokkupõrkealal
- kahe ookeanilise laama kokkupõrkealal
- küljetsi liikuvate laamade murranguvööndis
- ookeaniliste laamade keskel
- lahknevate laamade piiril
Maa tiirlemine ümber Päikese, pööripäevad ja aastaajad
Maa pöörlemine ümber oma telje ja tiirlemine ümber Päikese
- 21 tundi
- 24 tundi
- 3 kuud (üks aastaaeg)
- 12 kuud
Mida toob kaasa Maa tiirlemine ümber Päikese?
- aastaaegade vaheldumist
- öö ja päeva vaheldumist
Aastaaegade vaheldumise rütmid Maa taim- ja lumikattes
- põhja suunas
- ida suunas
- lääne suunas
- lõuna suunas
Maailma ajavööndid
Kuupäevaraja
- homsesse kuupäeva
- eilsesse kuupäeva
- kuupäevaraja ületades kuupäev ei muutu
Kliimavöötmed
Maailma sademed
- ekvatoriaalne ja lähisekvatoriaalne
- troopiline ja lähistroopiline kliimavööde
- parasvööde
- lähispolaarne ja polaarne kliimavööde
Õhu koostis
Atmosfääri kihid ja õhu koostis
- Igapäene ilmateade räägib õhkkonna seisundist troposfääris
- Troposfäär on kõige paksem atmosfäärikiht
- Osoonikiht asub stratosfääris
- Troposfääris asub peamine osa maa õhust
- Kuivas õhus sisaldub 78% hapnikku ja 21% lämmastikku
- Maapinnale lähimas atmosfääri kihis langeb õhutemperatuur 6℃ iga kõrgemale liigutud km kohta
Eesti kliima
Kuidas lugeda kliimadiagrammi?
Kliimadiagammil kujutatakse sademeid ja õhutemperatuuri . Kui panna kohakuti temperatuuri ja sademete skaala nullid ning esitada iga temperatuuriühiku ehk kohta kaks sademeühikut , siis annab diagramm meile teavet selle kohta, kas paiga kliima on.
Suur veeringe
Vee jagunemine Maal
- jõed
- järved
- veeaur atmosfääris
- maailmameri
- põhjavesi
- mullavesi
- liustikud
