Arutle
- Mis ained kahjustavad inimese keha ja aju?
- Mis ained on uimastid?
- Kust noored saavad uimasteid (või neile kahjulikke aineid)?
- Miks uimastitele on vaja kindlasti öelda EI?
Uimastid ja narkootikumid
on ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist.
Uimastite kättesaadavust piiratakse seadusega. Osade uimastite puhul on piiranguks vanus (nt alkohol või tubakatooted). Teised uimastid on kõigile seadusega keelatud. Need uimastid on (nt kanep, kokaiin).
Uimastite tarvitamine on eritilastele ja noortele. Nende keha ja aju alles arenevad, seega on nad vastuvõtlikud igasugustele mõjutustele.
Kõik narkootilised ained on inimese kehale ja tervisele ohtlikud ja tekitavadSee tähendab, et inimene ei suuda ilma selle aineta end hästi tunda.
Õpetajale
Kui on soov mõisteid pikemalt meenutada ja põhjalikumalt üle lugeda, võib tagasi pöörduda 6. klassi inimeseõpetuse tööraamatu juurde. (2. osa, lk 81–95)
Miks peaks uimastite tarvitamisest hoiduma?
- Uimastitel on kahjulik mõju keha ja aju arengule.
- Sageli ei tea täpselt, kuidas uimasti tarvitamine täpselt sinu tervist mõjutab.
- Uimastid mõjutavad sinu enesekontrolli võimet.
- Uimastite tarvitamisel puutud kokku kahtlaste inimestega, kes ei pruugi hoolida sinu elust ja tervisest.
- kanep
- mokatubakas
- kokaiin
- heroiin
- sigaret
- energiajook
- alkohol
- e-sigaret
Tarvitamise põhjused
3. Uuri uimastite tarvitamise põhjuseid.
3.1. Kaaslaste surve
Enamasti hakatakse proovima uimasteid pidudel, seltskondades viibides. Sellisel juhul on kaaslaste surve ehk kambavaim suur. Salapärase ja uue asja katsetamine tundub huvitav ja ohu-tunne kaob kergesti. Noortel alles kujuneb oma arvamus maailmast ja nad harjutavad keerulistes olukordades toime tulemist ja EI ütlemist. Ei ütlemisel aitavad sind enesekindlus ja selgesõnalisus. Vaata pakkujale julgelt silma ja vasta enesekindlalt „ei“.
Loe erinevaid võimalusi keeldumiseks. Märgi, milliseid lauseid ja tegevusi sa ise kasutaksid. Lisa veel kaks võimalust.
- Ära mulle paku!
- Aitäh, ma ei soovi!
- Sa võid oma elu rikkuda, ma enda oma ei riku!
- Olen otsustanud mitte tarvitada / juua!
- Ma ei taha!
- Ma tõesti ei taha!
- Ei ütle midagi ja lahkun.
- Lasen rusikad käiku.
3.2. Ümbritsevate inimeste eeskuju
Noored näevad iga päev täiskasvanuid ja noori, kes suitsetavad, joovad alkoholi või tarvitavad isegi narkootikume. Nii võib tekkida arvamus, et uimastite tarvitamine on elu normaalne osa ja ei ole ilmselt kahjulik.
Intervjuu
Leia üks täiskasvanu, kes teeb iga päev suitsu. Uuri tema käitumise kohta.
- Kui kaua ta on suitsetanud?
- Miks ta alustas suitsetamisega?
- Miks ta suitsetab?
- Mis saab siis, kui tal pole võimalik suitsu teha?
Leia üks täiskasvanu, kes on suitsetamisest loobunud. Uuri tema käitumise kohta.
- Miks ta enam ei tee suitsu?
- Mida ta selle asemel teeb?
Leia üks täiskasvanu, kes ei suitseta. Uuri tema käitumise kohta.
- Miks ta ei tee suitsu?
3.3. Mässu väljendamine
Mõnikord tundub noortele, et täiskasvanud piiravad neid ja sunnivad peale oma käitumisreegleid. Iseseisvuse tõestamiseks tahavad noored teha midagi, mida reeglite järgi ei tohiks. Näiteks võivad proovida keelatud ainete tarvitamist.
Märgi olukorrad, mis on tekitanud sinus soovi mässata. Lisa veel üks olukord. Kuidas sa nendes olukordades oled vastanud ja käitunud?
- Ema tahab, et sa oma toa ära koristaksid.
- Õpetaja keelab ropendamise.
- Kodus ja koolis on nutiseadme kasutamise piirangud.
3.4. Põgenemine eluraskuste eest
Noorte jaoks võib teisme-iga olla emotsionaalselt raske (nt tekivad kurvad tunded, raskused suhtlemisel ja õppimisel). Vahel tundub, et mõne aine tarvitamine aitab raskustega paremini toime tulla. Näiteks võib siidri joomine tekitada kerge ja lõbusa tunde ja mure ununeb. Kuid see tunne on tegelikult petlik ja lühiajaline. Kui aine mõju möödub, võib enesetunne veelgi halveneda ja mure ei leia lahendust.
Vaata pilte. Arutle, miks inimestel võib olla emotsionaalselt raske. Kuidas võiks olukorda lahendada?
 |  |  |
4. Uuri veel ühe põhjuse kohta.
Uimasteid proovitakse või tarvitatakse ka seetõttu, et tegelikult ei teata, kuidas see inimese keha, mõtlemist ja käitumist mõjutab. Levib palju valeinfot ja müüte. Sõbrad kinnitavad ja sotsiaalmeedias räägitakse, et ainete tarvitamisel ei juhtu sinuga midagi. Näiteks usutakse, et e-sigaret on ohutu või kanepist ei jää sõltuvusse. Arvatakse, et riske ei ole või riskid on väga väiksed.
- Olen enda jaoks selgeks mõelnud, et ma ei tarvita kunagi uimasteid.
- Olen valmis, et uimastite pakkuja võib mind osavalt meelitada.
- Tean, kui ma olen kasvõi korra nõusoleku andnud, olen edaspidi ostu-müügi lõksus.
- Tean, et ainult mina ise saan pakkumisest keelduda.
- Tean, et ebameeldivast vestlusest aitab kiiresti üle saada otsekohene ja vastuvaidlematu EI.
Mina arvan | Väide | Videost sain teada |
E-sigaret on tervisele ohutu, kuna seal ei ole nikotiini. | ||
E-sigaretti tõmmates ei taju suitsetaja, kui palju seal nikotiini on. | ||
E-sigaretti ei tohi müüa alaealistele, sest see on uimasti. | ||
Veip on vähemalt sama ohtlik kui tavaline sigarett. | ||
Enamik inimesi jääb nikotiinist tugevasse sõltuvusse. | ||
Lapsed jäävad nikotiinist vähem sõltuvusse kui täiskasvanud. | ||
Veipimine muudab keskendumise raskemaks ja mälu halvemaks. |
6. Vaata videot.
- Mine tagasi ülesande 5 juurde.
- Märgi, mis kahjulikke mõjusid videos e-sigareti tarvitamise kohta välja tuuakse. Täida saadud info põhjal tabeli viimane tulp.
- Võrdle oma esialgset arvamust videost saadud teabega.
Kokkuvõte
Loe olukordade kirjeldusi. Leia igale olukorrale positiivne lahendus.
Uimastite mõju võib olla erinev ja sa ei tea, kuidas sinu keha reageerib. Uimastite tarvitaja võib saada ka eluohtliku mürgistuse.
Ära jäta uimasteid tarvitanud sõpra üksinda.
Kui midagi juhtub või kellegi pärast mures oled, anna mõnele täiskasvanule teada.
Kui näed, et kaaslasel on halb või ta käitub väga veidralt, helista 112.
