Vastlapäev on eesti rahvakalendris liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub lihavõtte- ehk ülestõusmispühadest. Vastlapäev tähistas lihavõtete eelse pika paastu algust. Vastlapäev on noorkuu teisipäev ajavahemikus 8. veebruarist 7. märtsini.
Eestlaste vastlakommetes on kõige iseloomulikum liulaskmine, millega taotleti head lina- ja kanepikasvu: mida pikem liug, seda pikem lina.
Teiseks oluliseks vastlapäeva traditsiooniks oli seajala söömine, mis oli tuntud enam-vähem üle maa. Seajalad keedeti kas ubade või hernestega, harva kapsaga. Seajalg võeti isegi liumäele kaasa.
Laialt on tuntud ka mänguasi – vurr (urr, urri-, uuriluu, un’n), mida tehti seajala kondist. Mõnes paigas Võru- ja Tartumaal valmistati vurr (un’n) siiski lamba jalaluust ja seda mitte vastlapäeval, vaid siis, kui lambaid tapeti (selleks oli sageli mihklipäev).
Vastlavurr
![](https://astrablobs.blob.core.windows.net/kitcontent/a920b3b9-a0b6-4fe0-b22d-a64d5a9636a5/45b9aa63-c827-4055-a9ed-7abcef116c23/bbb889d2-c7da-4763-86b9-fd30b2863e9f_m.jpg)
Annika Mändmaa on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 2000. aastal dirigeerimise ja muusikapedagoogika erialal. Ta on tegelenud 20 aastat pärimuse- ja pereringidega, juhtinud Eesti Pärimusmuusika Keskuse juures pärimusehommikuid, korraldanud koolikontserte, läbi viinud ETV saatesarja ja veebitunde “Laulumängud Annikaga”.
"Vurrisõnad"
Uiu-tuiu hunte palju,
toa taga tonte palju,
laias laanes laisku palju,
rõõmsal lapsel rõõmu palju,
vaesel lapsel vaeva palju.