Kordamine
Põhi, lõuna, ida ja lääs on põhiilmakaared. Nende vahele jäävad vaheilmakaared – kirre, kagu, edel ja loe.
Ilmakaared on suunad, mille abil leiame õige tee looduses või kaardil.
Põhja suund jääb tavaliselt kaardi ülemisse serva.
Hommikul tõuseb päike idakaarest ning õhtul loojub läänekaarde.
Varjud näitavad keskpäeval meile põhjasuuna kätte.
Sipelgad rajavad oma pesa puu või kännu lõunapoolsele küljele.
Samuti sirutab puu oma oksad pikemaks lõunapoolsel küljel – ka temale meeldib valgus ning soojus.
Plaanil on maa-ala kujutatud vähendatult ja pealtvaates.
Kaardil on maa-ala kujutatud vähendatult leppemärkidega.
Plaan koostatakse väiksema maa-ala kohta, kaart aga suurema maa-ala kohta.
Plaani ja kaarti loeme leppemärkide abil, mille tähendused leiame plaani või kaardi juurest legendist.
1. Näita kaaslasele Eesti kaardilt, kus asub sinu kodulinn/koduküla, Tallinn, Tartu, Soome laht, Peipsi järv, Võrtsjärv, Haanja kõrgustik, Otepää kõrgustik.
Selgita iga asula, veekogu või pinnavormi näitamisel, milline leppemärk või leppevärv aitab seda sul kaardilt leida.
2. Uuri kaaslaselt, kus asub Eesti kaardil Saaremaa, Hiiumaa, Sõrve poolsaar, Kõpu poolsaar, Pärnu jõgi, Emajõgi, Põhja-Eesti rannikumadalik ja Lääne-Eesti madalik?
Lase paarilisel selgitada iga veekogu või pinnavormi näitamisel, milline leppemärk või leppevärv aitab seda tal kaardilt leida.
