Kiirus
Kui hakkame kooli, tööle või hoopis lennujaama minema, peame arvestama, mis kell tuleb kodust väljuda, et õigeks ajaks kohale jõuda.
Kodust lahkumise kellaaja otsustame selle järgi, kui kaugele on vaja minna, kuid ka selle järgi, kui kiiresti me läheme.
Jalgsiminekuks väljume varem kui sõidukit kasutades, sest kõndimine on tavaliselt aeglasem kui bussi- või autosõit.
Seega, kui soovime kulutada vähem aega vahemaa läbimiseks, tuleb meil liikuda suurema kiirusega.
Kiirus näitab, kui suure vahemaa läbib keha ajaühiku jooksul.
Vahemaa pikkust võib mõõta kilomeetrites, meetrites, sentimeetrites või muudes pikkusühikutes.
Ajamõõtmise ühikutena kasutatakse aastaid, ööpäevi, tunde, sekundeid ja muid ajaühikuid.
Tuntumad kiiruseühikud on kilomeetrit tunnis (km/h) või meetrit sekundis (m/s).
Kaarel, Eliisabet ja Hubert hakkasid ühel ajal koolist ujulasse minema. Nad kõndisid sama teed pidi, kuid kohale jõudsid erinevatel aegadel.
Kõige kiiremini liikus
Kõige aeglasemalt liikus
- kõige suurem rabapistriku lennukiirus
- kõige suurem gepardi jooksukiirus
- kõige suurem linnas lubatud sõidukiirus
Sa oled väljas kindlasti märganud liiklusmärke, mis annavad meile teada suurima lubatud liikumiskiiruse.
Mõnel maanteel võib suvel olla lubatud liikumiskiirus kuni 110 km/h. Asulates võime sõita kuni 50 km/h.
Sõidukites on kiiruse kindlaks tegemiseks mõõteriist spidomeeter.
Sellelt näeb juht oma sõiduki liikumiskiirust ning vajadusel saab ta kiirust suurendada või vähendada.
Liikuvat sõidukit ei ole võimalik hetkeliselt peatada, see võtab alati aega.
Kui sõidukijuht märkab teel takistust ja vajutab pidurit, siis enne, kui sõiduk jääb seisma, jõuab see edasi liikuda mitukümmend meetrit. Sel põhjusel peab juht alati hoidma oma sõiduki ohutus kauguses tema ees liikuvast sõidukist.
Seda kaugust nimetame pikivaheks. Ohutu pikivahe võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdunud sõidukile.
Asulavälisel teel kiirusel 90 km/h peab see olema vähemalt 75 meetrit.
See, kui ruttu sõidukit peatada saab, sõltub paljudest asjaoludest, kõige enam ilmast.
Märg või jäätunud tee on libe. Sellistes oludes võtab sõiduki seismajäämine rohkem aega kui kuival teel.
Libedus on tingitud liiga väikesest hõõrdumisest autorataste ja teekatte vahel. Sel põhjusel peame vihmase ilmaga või jäisel teel liikuma aeglasema kiirusega.
Igaüks meist saab liiklemist ohutumaks muuta.
Kõik autos istuvad inimesed peavad enne auto liikuma hakkamist kinnitama turvavööd, et ära hoida suuremaid vigastusi õnnetuse korral.
Kuni 16-aastased jalgratturid peavad liikluses kandma kiivrit.
Oled ehk tähele pannud, et ilmateadetes räägitakse tuule kiirusest.
Nõrga tuule kiirus on 3-5 m/s, see paneb puudel väikesed oksad liikuma.
Tormituule korral (kiirus 24-28 m/s) puude suuremad oksad juba murduvad ja väljas liikumine on ohtlik.
Kui tuule kiirus on üle 32 m/s, siis on tegemist orkaaniga.
Võimsates tuulekeeristes tornaadodes võib tuule kiirus küündida samale tasemele orkaanidega. Orkaanid ja tornaadod tekitavad väga suuri purustusi isegi hoonetele ja sel juhul on väljas viibimine eluohtlik.
Eestis orkaane või väga võimsaid tornaadosid ei esine, kuid vahel tuleb ette purustavaid torme.
Kõige suurem kiirus on valgusel, mis saab liikuda umbes 300 000 km/s. See tähendab, et ühe sekundiga jõuab valgus levida ligikaudu 300 000 km kaugusele.
Heli levimise kiirus õhus on üle 300 m/s.
Seda teadmist saab ära kasutada äikese kauguse määramisel. Näiteks kui nähtud äikesesähvatuse ja kuuldud müristamise vaheline aeg on 4 sekundit, siis lõi välku sinust rohkem kui 1 kilomeetri ja 200 meetri kaugusel.
Sõidukitest on kõige suurema kiirusega kosmoselaevad.
Näiteks kosmoseraketi Apollo 11 kiirus võis ulatuda umbes 40 000 km/h.
Lennuk Boeing 747 võib sõita kiirusega 950 km/h.
Kõige kiiremini liikuva rongi on ehitanud jaapanlased. Nende ehitatud rong JR-Maglev võib sõita kiirusel üle 600 km/h.
Tavalise rongiga Tallinnast Tartusse sõitmine võtab aega umbes kaks tundi. Jaapanlaste ehitatud rongiga sõites kuluks selleks kõigest paarkümmend minutit.
Maailma kõige kiirem inimene on Jamaicast pärit jooksja Usain Bolt, kes läbis 100 meetrise vahemaa 9,58 sekundiga. See teeb tema kiiruseks 10,44 m/s ehk 37,58 km/h.
Olgu siin võrdluseks ära toodud, et inimese kõnnikiirus on keskmiselt 5-7 km/h.
Pallimängudes on pallidel väga erinevad lennukiirused.
Näiteks võib golfipall lennata kiirusel 326 km/h, tennisepall 249 km/h ja jalgpall 140 km/h.
Mitu meetrit ta läbib ühe sekundiga?
Mitu meetrit ta läbib viie sekundiga?
Mitu meetrit läbib ta ühe minutiga?
Kui palju aega kulub tal 30 m läbimiseks?
Millistes oludes jääb auto pidurdades rutem seisma, kas kuiva tee või märja teega?
Lapsed läksid sportlikule matkale. Nad kõndisid järjest kaks tundi ja nende liikumise kiirus matkal oli 5 kilomeetrit tunnis.
Kui pika vahemaa nad läbisid?
