Nimetab Eesti riigimehe, sõjaväelase või kultuuritegelase

Igal riigil ning rahval on oma suurkujud, kes mõjutavad riigi arengut.

Suurkujud võivad olla poliitikud, sõjaväelased, kirjanikud, lauljad, kunstnikud, näitlejad jne. Suurkuju on inimene, keda mäletatakse veel sadu aastaid peale tema surma. Nendest kirjutatakse tihti raamatuid ja tehakse filme. 

Kuid kõik need tähtsad inimesed on kuskil sündinud ja oma lapsepõlve veetnud. Iga noorkotkas peab teadma oma kodukandi suurkujusid.

1999. aastal korraldati Eesti 20. sajandi suurkujude valimine. 

Saja suurkuju hulgas on

Saja hulka valituiks osutunute lühitutvustused on raamatus "Sajandi sada Eesti suurkuju“.

Lennart Meri sündis Tallinnas 29. märtsil 1929. a, suri 2006. a. Ta oli Eesti kirjanik, tõlkija, filmitegija, diplomaat ja poliitik, Eesti president 1992–2001. Valdas saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt.

Ametikohad

• 1953–1955 Vanemuise teatri kirjanduslik toimetaja;
• Tartu Kunstikooli õppejõud;
• 1955–1961 Eesti Raadios kuuldemängude toimetaja;
• 1963–1968 Tallinnfilmi stsenarist;
• 1968–1971 ning 1986–1988 Tallinnfilmi toimetaja;
• 1985–1987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär;
• 1980. aastate lõpus tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis;
• 1988–1990 Eesti Instituudi asutaja ja direktor;
• 1990–1992 Eesti Vabariigi välisminister;
• 1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes;
• 1992–2001 Eesti Vabariigi president kaks ametiaega järjest (tagasi valitud 1996);
• Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis.

Johan Pitka sündis 19. veebruaril 1872 Jalgsema külas Võhmuta vallas, suri 1944. aastal.

Ta oli Eesti ettevõtja, kaugsõidukapten ja kontradmiral ning üks Eesti riigi rajajaid, Eesti merejõudude looja ja juhataja Vabadussõjas. 

Johan Pitka oli üks kesksemaid tegelasi Eesti sõjaväe korraldamisel Vabadussõjas. Ta oli Kaitseliidu, soomusrongide, soomusautode, piirivalve ja Eesti merejõudude loojaks – tegevus, mille eest ta pälvis austava nimetuse "soomusrongide isa" ja "Vabadussõja hing". 1918. aasta detsembris määrati ta Eesti merejõudude juhatajaks, kellena ta tegutses kuni Vabadussõja võiduka lõpuni, kaotamata seejuures ühtegi laeva.

Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865 Pudiveres Avanduse vallas  Simuna kihelkonnas, suri 1933. aastal. Ta kasvas Muuga mõisas mõisateenija perekonnas. Oli Eesti kirjanik ja diplomaat. 

Eduard Vilde peateoseks on ajalooliste romaanide triloogia "Mahtra sõda", "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja "Prohvet Maltsvet". Hästi on tuntud draama "Tabamata ime", komöödia "Pisuhänd" ja romaan "Mäeküla piimamees". Teoste alusel on vändatud ka mängufilme: "Vigased pruudid", "Külmale maale" ja "Mäeküla piimamees"