Katsenõue on täidetud, kui noorkotkas suudab nimetada Eesti kaitseväe põhiväeliigid ja oskab kirjeldada nende erijooni.
Kaitsejõud
Kaitsejõudude ülesanne on kaitsta riiki, abistada selle elanikke, teavitada teisi riike kallaletungist ning teha nendega koostööd ka rahuajal.
Eesti kaitseväel on kolm põhiväeliiki. Nende jaotus tuleneb nende tegutsemisvaldkonnast: maavägi tegutseb maismaal, merevägi vee peal ja all ning õhuvägi õhus.
Iga põhiväeliik jaguneb väeosadeks ehk pataljonideks. Pataljon koosneb kompaniidest, kompanii rühmadest ja rühm jagudest.
- RÜHM
- KOMPANII
- PATALJON
- JAGU
- MAAVÄGI
Eesti kaitseväe põhiväeliigid
Maavägi on kaitseväe suurim väeliik. Maaväel on kandev roll kaitsta nii Eesti territooriumi kui ka valmistada üksusi ette välisoperatsioonideks.
Loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel tekkinud õnnetustes peab maavägi vajadusel abistama tsiviilorganisatsioone (nt Päästeametit, Politsei- ja Piirivalveametit).
Mereväe eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalvett. Samuti on põhiülesanne teha miinitõrjet ja arendada miinisõjaväevõimet. Mereväe laevastik koosneb miinilaevadest.
Õhuväe tegevuste peamine eesmärk on luua vajalikud tingimused ja koostöövõime, et liitlased saaksid meie kaitseks rakendada tänapäevast sõjapidamise relvastust. Õhuväel on suur roll koostöös Eesti liitlastega.
- Maavägi
- Merevägi
- Õhuvägi
- Eesti territooriumi kaitse
- Miinitõrje
- Koostöö liitlastega
