Lülisambavigastus
Inimese selgroog ehk lülisammas koosneb lülidest. Selgroolülid kaitsevad seljaaju liigse põrutuse eest. Seljaaju on ümbritsetud ajuvedelikust, mis kaitseb ka seljaaju.
Liiga suure trauma korral võib seljaaju kahjustuda ning põhjustada tõsiseid haiguseid. Haiguse ulatus sõltub otseselt kahjustuse “kõrgusest” ehk sellest, kui kõrgelt on seljaaju vigastatud.
Seljaaju kahjustused võib jagada kahte rühma: täielikud ja mittetäielikud.
Täieliku kahjustuse puhul puudub igasugune seljaajust lähtuv funktsioon (liigutused, põie- ja soolekontroll, tundlikkus).
Mittetäieliku kahjustuse puhul võib osa funktsioonidest säilida.
Lülisamba trauma korral võib tekkida seljaaju vigastus. Mida kõrgemal on seljaaju vigastus, seda suuremat osa kehast võib haarata halvatus.
Lülisambavigastuse põhjused ja tunnused
Suur osa (36%) seljaaju traumadest on seotud liiklusõnnetustega, mistõttu nende vältimine on parim viis ennetada seljaaju kahjustust kui eluaegset invaliidsust.
Lülisambavigastust võib põhjustada alljärgnev:
- vettehüppamine,
- liiklusõnnetus,
- kukkumine kõrgustelt,
- istmikule kukkumine,
- pealaele kukkumine.
Lülisambavigastuse tunnused on järgmised:
- hingamishäired;
- jäsemete nõrkus või täielik halvatus;
- mõne kehaosa tundlikkuse nõrgenemine või tundetus (nt jalgadel, käsivartel, õlgadel);
- surin, torked, põletustunne jäsemetes;
- valu selgroo piirkonnas.
- Oksendab.
- Hingamishäired.
- Jäsemete nõrkus.
- Suu on vajunud viltu.
- Ei saa liigutada.
- Kõnnib peale õnnetust.
- Ei tunne oma jäsemeid.
- Karjub meeletult.
- Teadvusekaotus.
- Valu seljapiirkonnas.
- Surin, torked jäsemetes.
Kasutatud allikad: Inimene.ee, Naiskodukaitse
