Ülevaade
Saarte murre hõlmab Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja nende lähedastel väikesaartel räägitavaid murrakuid. Saarte murde erinevus teistest murrakutest väljendub eelkõige häälduses. Ammused tihedad Skandinaavia-sidemed eriti rootslaste ja rootsi keelega on kaasa toonud saarte murde erilise intonatsiooni ja vokaalisüsteemi. Sellist erilist intonatsiooni nimetatakse ka laulvaks kõneviisiks. Saarte murret peetakse paremini säilinuks kui mandri omi, sellele aitab kindlasti kaasa saarte isoleeritus ja tugev saare identiteet.
 |
Iseloomulikud murdejooned:
- omapärane laulev intonatsioon;
- õ-vokaal üldiselt puudub, selle asemel ö-häälik
(mönus ’mõnus’, söber ’sõber’). Erandiks on Muhu, Pöide ja Jaani kihelkonnad ning Kihnu saar; - sõna algul ei hääldata konsonantühendit
(ruut ’pruut’, repp ’trepp’); - astmevahelduslike sõnade puhul kasutatakse seesütlevas käändes tugevat astet
(nurkas ’nurgas’, nälgas ’näljas’); - eripärane käskiv kõneviis
(saaga ’saagu’, olga ’olgu’; ää tulg ’ära tule’, istug mette ’ära istu’); - eitussõna on olevikus ep ja lihtminevikus es.
- näljaking
- kabe, kiitsuk, kiutsis
- laisutlema, luuderbunti laskma, löölutama
- uike ajama
- pläästigene, päästlik, päästline, pääsune
- ihnuskoi
- kõhn
- laisklema
- laulma
- pääsuke
Uhke sõit
Suiti olid meite kaks siga oueloutas, misse ümber oli aid. Lout oli isi aida otsakamber. Oomigu tehti loudauks lahti ning sead tulid välja sööma. Söömamold oli aja all kinni, sönna kalleti väljastpoolt ämbrist keedet tuhli- ning pudrurokk ede.
Lastel oli sealauda pisine elube kenaks mängakohaks. Aja peelt sai kenasti sönna ronida. Suve löpu poole olid sead mõnusad prisked ning lossutasid päikse käe ühtejooni. Siit oli nendele kena kaksiti selga istuda ning körust kinni krahmata. Muidugid karksid sead siis üles ning tegid meitel uhked sõitu. Kesikud perutasid ning ruigasid kut arust ära. Pitka sõitu es saa mette, aga lusti oli küll! Äga sedist ratsutamist sageli äi sündind ning kes teeb, mis suured inimesed oleks itelnd. Kennel sii aiga oli meid passida!
Jutustas Luule Uustlu (Jämaja kihelkond)Joodud
Kuidas kutsutakse saarte murdes ristimist?
- ristsed
- joodud
- langud
Kes on vaderid?
- ristijad
- vanavanemad
- ristivanemad
Mis toitu ristimiseks tehti?
- tavalist toitu
- pulmatoitu
- putru
Vene usu all peab jutustaja silmas õigeusu kirikut. 19. sajandi usuvahetusliikumise käigus liitusid paljud eestlased õigeusu kirikuga protestiks saksa mõisnike vastu, kes olid seotud luteri kirikuga. Talupojad lootsid seeläbi oma majanduslikku olukorda parandada.
1a. Arutle kuuldu põhjal.
- Millal eelistati kodus ristimist?
- Mida ristimisel kirikus tehti? Mida tehti pärast kodus?
- Kes viis lapse kirikusse? Miks ema ei viinud?
Sölugid ja palgega rublad
2. Loe.
Rahvariietest
Lapsed aeti vara maast üles, kui akkast kiriku menema, siis neid vana öbe sölugid puhastama riidi tuhaga. Lapsed pidid nee keik aljaks ööruma.
Siis nee pandi köik siia rinna ede. Ja kahed kolme-rahaga elmed. Kes vaesem oli, sellel olid ühed kolme-rahaga elmed kaelas. Kolm raha olid sihes, ont siis mis nägu tahab, kas kolm tükki köik palgega rublad vöi olid. Mu emal oli üks ristiga rubel ja kaks olid palgega rubla.
 |
1. Mis põhjusel lapsed vara üles äratati?2. Mis on sölug? Kuhu see pannakse?3. Mis materjalist on sölugid tehtud? Kuidas neid puhastatakse?4. Millised helmed kaela pandi? Mis pildid olid rahadel?5. Mille järgi sai aru, et inimene on vaesem?
Utelind tiitsatab
Ülesannete lahendamisel on abiks Murdekiiker: saarte murre (kaardil) → Mustjala → sõnavara
- töötu
- haigla
- pitkaline
- koivalge
- nöuke
- bukett
- rõõmus
- aruline
- utelind
- vahvel
- pisine
- transport
Söuke Sörvemaa
Vali sõnad siit: midad, edevötmisteks, näitemängu, söpradega, ede, uuvitavatest, kümugond, inime, souksteks, isigid, pensiunäärid, sels.
Mis see söukse läkuse ilmaga ikke muud tiha tahabked kut juttu ajada ning ähk ka uut juure öppeda. Vöimalussi on kogusaamisteks on Sörves ko. Varsti juba aastad keib Salme rahvamajas koos Keskpäevaklubi. See on inimissi killel teisekorra keske pääva müdud sorte aega on.
Äi pole nee keik ühtid, keskpäävaklubis nääb ikke tööinimissi ko! Kuulavad seltsis ettekandeid miüdud sorti asjadest, loevad üheteise luuletussi , keivad ekskursioonidel, tegad ning mis keik veel.
5a. Arutle loetu põhjal.
- Mida tehakse Keskpäevaklubis?
- Kes seal kokku saavad?
- Miks on oluline, et sellised seltsid tegutseksid?
Korda ja kinnista
- See kütnud ahju palavaks ja siis tahtnud meest, raudrataste pääl ahju ajada.
- Teised olnd keik kodunt ära, vanamoor olnd üksi kodu.
- Mees ütlend, et ta ei oska rataste pääle istuda ja ütlend, et vanamoor peab ise enne näitama, kuida öieti istuma peab.
- Vanamoor istund esite ka vähe rataste ääre pääle näituseks, aga mees ütlend, et see pole öige mitte ja käskind uuest paremine näidata.
- Siis vanamoor istund kenaste rattale, mees lükand rattad vanamooriga ahju ja pand ahjuukse eest kinni.
6a. Arutle.
- Miks küttis vanamoor ahju soojaks?
- Kes kelle üle kavaldas?
- Mis on selle loo õpetuslik iva?
