Linnastumise põhjused

Inimesed elavad nii linnades kui ka maal.
​Linnades elavad inimesed moodustavad linnarahvastiku.
​Maal elavad inimesed on maarahvastik.
​Eestis elab linnades 69% inimestest, see on peaaegu $\frac{3}{4}$ elanik-konnast.
​Euroopas elab linnades 75% inimestest, see on $\frac{3}{4}$ elanikkonnast.
​Kogu maailma inimestest elab linnades 52%, see on umbes pool rahvastikust.

Linnades töötab enamik inimesi teeninduses ja tööstuses.

Linnade ja linnaelanike arv kasvab pidevalt. Sellist olukorda nimetatakse linnastumiseks.
​Suurte linnade ümber olevad asulad kasvavad väga kiiresti. Sageli ei saa aru, kus üks asula algab ja teine lõpeb. Asulad kasvavad üksteisega kokku ja moodustavad ühe suure linna. Näiteks on Tallinnaga kokku kasvanud Laagri ja Tartuga Ihaste.
​Eestis pole suurlinnu. Kui kokku kasvavad suurlinnad, siis seda nimetatakse linnastuks.

Linnadesse luuakse seoses tehnoloogia arenguga üha rohkem töökohti.

Maal jääb töökohti pidevalt vähemaks. Suurtes farmides on inimeste töö asendunud masinate tööga. Maalt kolivad paljud inimesed linnadesse elama. Seal on neil kergem saada tööd.

Linnaelu eeliseks on ka see, et eluks vajalikud asutused ja teenused on lihtsamini kättesaadavad. Linnas on rohkem kauplusi, koole, lasteaedu, meditsiiniasutusi, söögikohti.
​Linnas on ka palju vaba aja veetmise kohti. Seal on kinod, teatrid, mitmesugused muuseumid, spordisaalid, spaad.