Igapäevased suhtlemis­situatsioonid – Opiq
1 / 13
×
Параграф 1.6 (Inimeseõpetus 5. kl)
Inimeseõpetus 5. klassile. Lihtsustatud õppekava (SA Innove, HARNO)
Параграф 1.6

Igapäevased suhtlemis­situatsioonid

Arutlege klassis.

Kujuta ette, et elad üksinda. Mis on selles head ja mis halba?

Loe.

1. Me oleme pidevalt seotud teiste inimestega. Sa küsid klassi-kaaslase käest kella. ​
​Proovid isalt taskuraha juurde saada.
​Mängid vennaga kaarte või vaatad abi-otsivalt emale otsa.
​Siis sa suhtled teise inimesega. ​

Vaata pilti.

2. Suhtlemine on rääkimine ja kuulamine. Tähtis on aru saada, mida keegi soovib.

Mõnikord saame palju teada ka teist inimest vaadates. Selleks on vaja jälgida kaaslaste näoilmeid.

Vaata pilti.

3. Suhtlemise käigus saame kaaslase kohta midagi teada.

Näiteks kui keegi on kurb, siis saame tema käest küsida, mis juhtus? Nii saame teada, mis kaaslasega juhtus ja miks ta on kurb. Nüüd on võimalik teda aidata.

Vaata pilti.

4. Suhtlemise käigus kutsutakse midagi tegema või millelegi mõtlema. Näiteks sinu sõber huvitub autodest. Ta kutsub sind tänaval autosid vaatama (kutsub tegevusele). Sõber küsib kumb auto sulle rohkem meeldib? (kutsub autode peale mõtlema).

Suunamine võib olla ka halb. Näiteks võib sõber teha ettepaneku tunnist puududa.

Vaata pilti.

5. Suheldes tehakse ka koos-tööd. Näiteks paned sõbraga puslet kokku või teed koos emaga pirukaid.

Vaata pilti.

Kui oled tekstid läbi lugenud ja pilte vaadanud, 
​siis vajuta siia.

Harjuta.

1. Suhtlemine.

Vali õige vastus.

Kui suhtled, saad sõbra kohta midagi

Kui saad kutsuda teist midagi tegema.

Suheldes tehakse teise inimesega

2.a Vii kokku näoilme ja nimetus.

Lohista pilt õigesse kohta.
Kur­bus
Vasti­kus
Ülla­tus
Rõõm
Viha
Hirm

3. Proovi peegli ees tekitada näole erinevaid ilmeid.

Tee vihane, kurb, rõõmus, hirmunud, üllatunud ja vastikust tundev nägu.

4. Väljenda etteantud tunnet näoilmega ja kaaslased püüavad ära arvata, millise tundega on tegu. Seejärel arutlege, millal nii võib juhtuda.

5.a Arutlege, millal selliseid märke kasutatakse.

Vali õige vastus.

6. Tööta paaris.

  • Teata kaaslasele, mitu õde või venda sul on.
  • Kutsu paarilist oma lemmikmängu mängima.
  • Tehke koos töötades ilus pilt.

7. Otsusta, kes annab teada, kes kutsub tegevusele.

Lohista tegevus õigesse tulpa.
Teada-andmine
    Tegevusele kutsumine
      Перетащите ответ в нужную колонку
      • kutsub külla
      • tahab teada isa nime
      • ütleb kella-aja
      • teatab puudu­misest
      • selgitab ülesannet
      • meelitab kommi ostma
      • hõikab järjekorra-numbri
      • julgustab jääle minema
      • palub prügi välja viia
      • käsib nõusid pesta

      8. Loe.

      Märgi sulgudes sobiv sõna.

      Triin
      (
      soovitab
      ,
      kutsub
      ): „
      Tule
      minuga
      täna
      kinno
      !“

      Marko
      (
      palub
      ,
      küsib
      ): „
      Mis
      kell
      film
      algab
      ?“

      Triin
      (
      vastab
      ,
      küsib
      ): „
      Kell
      6
      õhtul
      .“

      Marko
      (
      kutsub
      ,
      teatab
      ): „
      Mul
      on
      just
      kell
      6
      trenn
      .“

      Triin
      (
      uurib
      ,
      ütleb
      ): „
      Mis
      kell
      sa
      vabaned
      ?“

      Marko
      (
      lausub
      ,
      uurib
      ): „
      Vist
      poole
      kaheksa
      paiku
      .“

      Triin
      (
      uurib
      ,
      soovitab
      ): „
      Jookse
      siis
      ruttu
      koju
      ,
      lähme
      kella
      kaheksasele
      seansile
      .“

      Marko
      (
      ähvardab
      ,
      palub
      ): „
      Palun
      luba
      mul
      vend
      ka
      kaasa
      võtta
      .“

      Triin
      (
      hõikab
      ,
      soovitab
      ): „
      Kohtume
      kinos
      !“

      9. Esita suuliselt küsimusi.
      ​Täpsusta aega, kohta, kaaslasi.

      Abiks küsisõnad: Millal? Mis kell? Kui kaua? Kuhu? Kui kaugel? Kellega? Kes veel?

      1. Mart teatab: „Lähen täna sõbraga kinno.“
      2. Mari hüüab: „Jooksen ruttu vanaema juurde!“
      3. Siim lausub: „Külastame poistega oma klassijuhatajat.“

      10. Loe eesti keele õpiku I osast lk 31 Mardi vestlust Kerli ja Marisega.

      Otsi tekstist lause, kus:

      1. Kerli küsib Mardi õe kohta;
      2. Mart teatab, kus tema vanemad töötavad;
      3. Maris palub endale seeliku õmmelda.

      11. Otsusta, kes annab teada, kes kutsub tegevusele, kes kutsub koostööle.

      Lohista lause õigesse tulpa.
      Teada andmine
        Tegevu­sele kutsu­mine
          Koos­tööle kutsu­mine
            Перетащите ответ в нужную колонку
            • Klassi­kaas­lane: „Vaata seda videot, see on väga lahe!“
            • Õpe­taja: „Hom­me on koolis teater.“
            • Kaas­lane: „Pane­me koos pusle kokku!“
            • Direk­tor: „Tassi­me koos laua kori­dori. Võta sina ühest otsast, mina võtan teisest!“
            • Sõber käib peale: „Tee­me ühe suitsu!“
            • Õpi­lane: „Olen haige.“

            12. Suhtlemine.

            Kirjuta lünka sobiv sõna.

            A: Minu lemmikvärv on sinine.
            B: Minu lemmikvärv on 

            .

            A: Kuna on sinu sünnipäev?
            B: Minu sünnipäev on 

            .

            A: Mulle meeldib uisutada.
            Mida sulle 

            ?
            B: Mulle 
            .

            A: Minu lemmik 

            .
            B: Minu 
            .

            A: Kui vana 

            ?
            B: Ma olen 
            .

            A: Mina söön tavaliselt hommikuks 

            .
            Mida sina tavaliselt 
            ?

            B: Mina 
            .

            Loe ja jäta meelde!

            • Me suhtleme teiste inimestega kogu aeg.
            • Suhtlemise käigus saadakse midagi teada.
            • Suhtlemise käigus kutsutakse midagi tegema või millelegi mõtlema.
            • Suhtlemise käigus tehakse teise inimesega midagi koos.

            Tööleht

            Пожалуйста, подождите