Arutle
- Meenuta aega, kui perre ootasite nooremat õde-venda.
- Kuidas naine saab aru, et ta last ootab?
- Kellele peaks naine lapse-ootusest rääkima? Põhjenda.
1. Tähtis teade
Jane ja Peeter on juba mõnda aega paar olnud.
Jane kutsus Peetri parki jalutama. Neiul oli Peetrile tähtis teade. Noored ajasid veidi aega niisama juttu. Siis võttis Jane julguse kokku ja hakkas rääkima: “Ma olen ennast mõnda aega juba imelikult tundnud – söögid ei maitse ja süda on paha”. Peeter vaatas kaaslast segaduses ilmel.
Jane jätkas: “Ma käisin eile naiste-arsti juures. Selgus, et ma olen rase”. Jane tundis kergendust, et oli suutnud teate välja öelda. Ta tegi väikse pausi ja lisas: “Esialgu ei oskagi ma midagi arvata, olen üsna nõutu. Samal ajal rõõmustan ja olen ärevil. Mis sina arvad?”
Olulised jutud räägi alati silmast silma kokku saades.
- Mis eesmärgil Jane ja Peeter kohtusid?
- Mille järgi Jane kahtlustas, et ta võib rase olla?
- Kuidas tegi Jane kindlaks, et ta ootab last?
- Mis toimub Jane kehas?
- Mis tundeid Jane tunneb?
- Miks Jane tunded on vastu-olulised?
- Mida Jane oma noormehelt ootab?
Arutle
- Uuri küsimusi, millele tekstist vastust ei leidnud.
- Kuidas sina nendele vastaksid?
- Mida Peeter võis Janele vastata?
- Mis sa arvad, kui vanad Peeter ja Jane on?
- Kui vanalt võiks lapsi saada?
2. Kuidas toimub viljastumine?
Vaata videot munaraku viljastumise kohta.
NAISE SISEMISED SUGUELUNDID
- Munajuhas kohtuvad ellu-jäänud spermatosoidid munarakuga.
- Esimene spermatosoid, kes munaraku sisse pääseb, viljastab selle.
- Emakast suunduvad seemnerakud munajuhasse. Selleks ajaks on spermatosoide alles jäänud ainult paar tuhat.
- Tupest liiguvad seemnerakud emakakaela kaudu emakasse.
- Seksuaal-vahekorra ajal siseneb tuppe umbes 300 miljonit spermatosoidi ehk seemne-rakku.
MUNARAKU VILJASTUMINE
- Munasarjast vabaneb munarakk.
- Seemnerakk tungib munarakku.
- Viljastunud munarakk liigub emaka suunas.
- Viljastunud munarakk kinnitub emaka külge.
3. Raseduse kindlaks tegemine
Viljastatud munarakust areneb naise kõhus laps üheksa kuuga. Rasedust arvestatakse nädalates: 9 kuud = 40 nädalat. Raseduse alguseks loetakse viimase menstruatsiooni esimest päeva.
Sageli kahtlustab naine rasedust mitmete kehas toimunud muutuste järgi. Raseduse tunnusteks võivad olla:
- menstruatsiooni ärajäämine,
- iiveldus,
- oksendamine,
- üldine väsimus,
- rindade tundlikkus ja valulikkus,
- sagedasem urineerimisvajadus.
Naistearsti juurde on vaja panna aeg kohe, kui päevad on ära jäänud või rasedus on kindlaks tehtud uriinitestiga.
Raseduse kindlaks tegemiseks on mitmeid võimalusi:
- Kodus saab rasedust kindlaks teha apteegist ostetud rasedustestiga. Test näitab, kas naise uriinis on hormooni hCG. See hormoon tekib uriini ainult raseduse ajal. Rasedustesti saab igaüks apteegist osta ilma retseptita. Kui kodune test näitab, et naine on rase, siis peab minema naistearsti vastuvõtule.
- Naiste-arsti vastuvõtul tehakse rasedus kindlaks vereprooviga. Naise veeni-verest otsitakse hormooni hCG. See hormoon tekib verre ainult raseduse ajal. Lisaks vereproovile katsub naiste-arst, kas naise emakas on suurenenud ja teeb ultraheli-uuringu. Ultraheli uuring aitab hinnata loote arengut.
Arutle
- Mis raseduse kindlaks tegemise viisi kasutas Jane?
- Mis põhjusel peab lapse-ootel naine minema võimalikult varakult naiste-arsti vastuvõtule?
Lisaülesanne
Loe apteegist ostetud rasedustesti kasutus-juhendit. Proovi testi kasutada. Uriini asemel kasutage klassis kraanivett.
Kokkuvõtteks
Naine jääb rasedaks, kui toimub viljastumine. See tähendab, et mehe on tunginud naise munarakku. Kui viljastunud munarakk kinnitub seinale, siis on naine jäänud lapseootele. Naine võib kahtlustada rasedust, kui tal on, rindade tundlikkus ja iivelduse tunne. Rasedus kestab tavaliselt kuud ehk nädalat. Rasedust saab kindlaks teha koduse või naistearsti juures.
