Järv on maa-pinna nõos asuv vee-kogu.
Järv saab oma vee sademetest, sula-veest, allikatest järve voolavatest jõgedest ja kraavidest.
Järvest võib jõgi alata või läbi voolata.
Järv
Järv on mageda-veeline veekogu.
Missuguse maitsega on vesi mageda-veelises veekogus?
Eestis on järvi palju.
Eesti suurim järv on Peipsi järv.
Eesti sügavaim järv on Rõuge Suurjärv.
Enamik meie järvi ei ole väga sügavad.
Leia Eesti kaardilt Peipsi järv ja Rõuge Suur-järv.
 |  Peipsi järv |
Peipsi järv asub Eesti ja Venemaa piiril. See on Euroopas suuruselt 4. järv.
Peipsisse voolab umbes 200 jõge.
Suurim neist on Ema-jõgi. Ainus jõgi, mis saab alguse Peipsi järvest, on Narva jõgi.
Peipsi põhja-rannik on liivane ja sobib puhke-alaks.
Peipsi järv on kala-rikas, seal leidub ahvenat, koha, rääbist ja latikat.
 |  Rõuge Suur-järv |
Rõuge Suurjärv asub Võrumaal Haanja kõrgustikul suures ja sügavas nõos. Selle järve sügavaim koht on 38 meetrit.
Rõuge Suurjärves on palju allikaid. Allikad on kohad, kus põhja-vesi voolab järve. Allikate tõttu on järve-vesi puhas. Rõuge Suurjärves elavad kaladest ahven, särg ja haug.
