Klahvpilli ehitus ja heli tekitamine
Pille, millel heli tekitatakse sõrmega klahvile vajutades, nimetatakse klahvpillideks.
Helisev rida
Kõikidel klahvpillidel on klaviatuur, mille moodustavad üksteise kõrval asetsevad klahvid. Igale klahvile vastab kindel helikõrgus.
Keskajast peale on Euroopas mängitud tervet rida klahvpille, mida võib kutsuda ka varasteks klahvpillideks. Enne tänapäevase klaveri väljatöötamist armastatud pillide hulka kuuluvad näiteks organetto, clavicimbalum, klavikord, virginal, haamerklaver ja klavessiin, aga ka varased orelid. Nende ulatus on väiksem kui klaveril, sageli on pillid rikkalikult ja värvikirevalt kaunistatud.
Tänapäeva pillide klaviatuur ulatub üle seitsme oktaavi ning üks oktaav koosneb seitsmest valgest ja viiest mustast klahvist, see võimaldab mängida ka kromaatilist helirida.
Valged klahvid valmistatakse elevandiluust või valgest plastist, mustad klahvid eebenipuust või mustast plastist.
Camille Saint-Saëns. „Pianistid“ tsüklist „Loomade karneval“
Heli tekitamine
Klahvide kaudu pannakse tööle heli tekitamise mehhanismid. Vastavalt tööpõhimõtetele ja tämbrile jagunevad klahvpillid kahte gruppi:
- heli tekib keelte võnkumisel (klaver, klavessiin jt varased klahvpillid)
- heli tekib õhusamba võnkumisel (orel, akordion)
Johann Sebastian Bach. „Menuett“ süidist a-moll
John Stanley. „Organ Voluntary“ d-moll, op. 5 nr 2
Klaveri valmistamine
Paljude meistrite ühistöö
Estonia klaverivabrikus valmib kuus 28–30 tiibklaverit. Pill valmib umbes kolm kuud, kuna koosneb tuhandetest osadest ja pannakse kokku väga täpse käsitööna.
Klavereid valmistatakse okas- ja lehtpuust: kasest, vahtrast ja pöögist. Korpusele liimitakse peale roosipuust, mahagonist, pähkli- või bubingapuust spoon ehk lehtvineer või on pill lihtsalt musta värvi. Klaveri koostisosad tulevad Saksamaalt ja Tšehhist, jalad valmivad aga Lõuna-Eestis.
Klaveri valmistamist alustatakse korpuse painutamisest. Seejärel pannakse korpusele põhi alla ja sisse raam, mis hakkab toetama keeli. Seejärel korpus lakitakse ja lihvitakse.
Pärast lakkimist pannakse korpusele külge kõlalaud ja metallraam, mis hoiab keeli pinges. Pärast raami paigaldamist saab klaver keeled. Edasi pannakse mehhanism eri osadest kokku ja seatakse korda ning klaver saab klaviatuuri.
Seejärel vajab pill uuesti reguleerimist ja sissemängimist, mida teeb spetsiaalne masin. Siis klaver häälestatakse ja intoneeritakse, misjärel pannakse paika noodipult, klaviatuuriklapp ja kaaned.
Järgneb viimane lihvimine. Seejärel läheb klaver lõppkontrolli, mille käigus vaadatakse piinliku täpsusega üle ja ja kuulatakse läbi kõik, mis pilliga seostub.
Postimees, 7.12.2006
