- Miks vahelduvad öö ja päev?
- Miks vahelduvad aastaajad?
- Kuidas tekib päikesevarjutus?
Miks vahelduvad öö ja päev?
Maa nagu kõik teisedki planeedid tiirleb ümber Päikese. Teda hoiab seal tiirlemas külgetõmbejõud ehk gravitatsioon. Samal ajal pöörleb Maa ka ümber oma kujuteldava telje.
Igal hommikul Päike tõuseb, teeb üle taeva kaare ja loojub õhtul silmapiiri taha. Tundub, justkui liiguks Päike, Maa aga seisaks paigal. Tegelikult pöörleb Maa ümber oma telje. Maa telg läbib Maa põhja- ja lõunapoolust ning see on kujuteldav, st seda pole näha ega saa seda ka katsuda.
Kuna maakera pöörlemissuund on itta, siis tundub, et Päike tõuseb idast ja loojub läände, kuigi tegelikult seisab ta paigal.
Maa teeb 24 tunniga ümber oma telje ühe pöörde, seepärast kestab üks ööpäev just nii kaua.
Pöörlemise tõttu saab vaid üks pool maakerast päikesevalgust, teine pool jääb varju. See tekitabki päeva ja öö vaheldumise ehk ööpäeva. Kui Maa oleks kogu aeg ühe koha peal ega pöörleks, siis oleks poolel maakeral kogu aeg päev ja teisel poolel kogu aeg öö.
Miks vahelduvad aastaajad?
Kui jälgida Päikese liikumist suvel ja talvel, on näha, et Päike tõuseb suvepäeval palju kõrgemale kui talvepäeval. Mida kõrgemal on Päike, seda rohkem soojendavad päikesekiired maapinda. Päev on suvel palju pikem kui talvel.
Maa tiirleb ümber Päikese mööda orbiiti ehk piklikku ringjoont. Üks tiir kestab ühe aasta ehk umbes 365 päeva.
Maa kujuteldav pöörlemistelg on kogu aeg ühele poole kaldu. Nii saavad Maa erinevad poolkerad Päikeselt erineva hulga valgust. Kui Päikese poole on kaldu põhjapoolkera, on seal suvi ja lõunapoolkeral talv. Kui Päikese poole on kaldu lõunapoolkera, on seal suvi ja põhjapoolkeral talv. Kui Maa pöörlemistelg oleks püstine, siis aastaajad ei vahelduks.
- 1
- 3
- 4
- 2
- 5
- 6
Kuu- ja päikesevarjutus
Aeg-ajalt satuvad Kuu ja Maa ümber Päikese tiireldes sellisesse asendisse, et üks satub täpselt Päikese ette ning tekitab teisele varju.
Päikesevarjutus tekib siis, kui Kuu satub oma teekonnal täpselt Päikese ja Maa vahele.
Kuuvarjutus tekib siis, kui Maa satub oma teekonnal täpselt Päikese ja Kuu vahele. See saab juhtuda ainult täiskuu ajal.
Lisa. Liigaastad
Kalendriaastas on 365 päeva. Tegelikult kulub Maal ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese umbes 6 tundi (veerand ööpäeva) rohkem. Nelja aasta jooksul koguneb neist tundidest terve päev, mis lisatakse iga nelja aasta järel kõige lühema kuu veebruari lõppu. Inimesed, kes on sündinud sellel päeval, s.o 29. veebruaril, saavad oma sünnipäeva tähistada õigel päeval vaid igal neljandal aastal. Niisugust lisapäevaga aastat nimetatakse liigaastaks. Selle tunneb ära selle järgi, et aastaarv jagub neljaga.
Vanasti oli kasutusel kalender, milles liigaastaid polnud. Aja jooksul läksid kuupäevad aastaaegadega võrreldes paigast ära. Sellise ajaarvamise korral oleks võinud kergesti juhtuda, et näiteks pungade puhkemise ajal oleks kalender näidanud alles jaanuarikuud. Meie praeguse kalendri aeg langeb loodusliku ehk päikeseajaga kokku.
- veebruaris 29 päeva.
- veebruaris 28 päeva.
- 366 päeva.
Mõtle!
- Tuntud füüsiku Isaac Newtoni sünniajaks on mõnes raamatus 25. detsember 1642, mõnes aga 4. jaanuar 1643. Milles on asi?
Mõisted
- pöörlemine – Maa liikumine ümber oma telje
- ööpäev – ajavahemik, mille jooksul Maa teeb ühe täispöörde ümber oma telje
- aasta – ajavahemik, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese
Ma tean, et …
Öö ja päeva vaheldumine on tingitud Maa pöörlemisest ümber oma telje. Maa teeb ühe täispöörde ümber oma telje 24 tunniga. Aastaaegade vaheldumine on tingitud Maa tiirlemisest ümber Päikese ja sellest, et Maa telg on Päikese suhtes kaldu. Maa teeb täistiiru ümber Päikese ühe aastaga. Kuuvarjutus tekib siis, kui Maa satub oma teekonnal täpselt Päikese ja Kuu vahele. Päikesevarjutus tekib siis, kui Kuu satub Päikese ja Maa vahele.
