Õpiku kasutamisest

Digiõpikus Matemaatika 1. klassile on põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava lihtsustatud õppe matemaatika 1. klassi ainekavas sisalduvad teemad esitatud peatükkidena. Iga peatükk on jaotatud alalõikudeks, mis on nummerdatud ja pealkirjastatud.
​Nummerdus aitab nii õpetajal kui ka õppijatel materjalis orienteeruda, pealkirjad toimivad
​märksõnadena, mis viitavad peatüki õppesisule.
​Oluline on tähele panna, et peatüki sisu võib eri seadmetes paigutuda erinevalt: suurel ekraanil paikneb materjal kahes veerus, väiksematel ekraanidel (tahvel, nutitelefon) on sisu järjestatud üksteise alla.
​Digipädevuste arendamine ei ole 1. klassi õpilaste puhul esmatähtis, õpiku autorid ei eelda, et õpilased suudaksid materjali iseseisvalt kasutada. Lihtsustatud õppe 1. klassis on peamiseks töövormiks üleklassitöö, kus kogu klass töötab korraga kõigile õpilastele nähtavas seadmes. Õpilaste oskuste kasvades saab materjali kasutada individuaalselt.
​Matemaatika 1. klassi digitaalne õppekomplekt koosneb kolmest osast (I–III) ja nende juurde kuuluvatest ülesannete kogudest.
​Sisukorras on teemad jaotatud järgmiselt:
​• I osa – ​5 teemat;

​• II osa – 8 teemat;

​• III osa – 8 teemat.

Sisukorra lõpus on eraldi teemaplokk Õpetajale, kust leiab nii digiõpiku kasutusjuhised kui ka metoodilised juhised 1. klassi matemaatika teemade käsitlemiseks.

Sissejuhatusena teemasse on õpetajal võimalik toetuda digiõpikusse valitud päisepiltidele ja koos õpilastega vaadelda pilti ning arutleda seal kujutatu üle. Kuna lihtsustatud õppe õpilaste iseseisev vaatlemisoskus on alles kujunemisjärgus ja sageli juhuslik, on väga oluline antud oskuse sihipärane kujundamine. Tähtis roll selles on õpetajal, kes osutab olulistele detailidele ja suunab laste tähelepanu. Päisepiltide valik on olnud teose autorite poolt läbimõeldud ja teadlik, andes võimaluse tunni eesmärgipäraseks alustamiseks, eelhäälestuseks. Pilte saab avada meediagaleriis suurena ning eraldi projektori aknas. Lisatud on ka soovitusi õpetajale mänguliste võtete kasutamiseks, praktilisteks tegevusteks laste huvi äratamisel õppetegevusse kaasamisel. Mängulise tegevuse rakendamine toetab ühis- ja koostegevuse (laps ↔ õpetaja, laps ↔ laps(ed) arengut ning õppetööks vajalike oskuste kujunemist.

Õppematerjalis kasutatavad läbivad värvilahendused aitavad nii õpetajal kui õpilasel paremini materjalis orienteeruda.

Õpetajale mõeldud materjalis on ära märgitud nii põhiküsimused kui tegevust käivitavad korraldused (vaata, kuula, näita jne) aga ka tööjuhis antud konkreetse ülesande täitmiseks. Vastavalt vajadusele võib õpetaja küsimusi ümber sõnastada või esitada lisaküsimusi ja -korraldusi, et toetada õppija kõne mõistmist.

Õpetajale mõeldud küljenduskastis on õpetaja poolt õpilastele esitatavad tekstid märgitud kaldkirjas ja tähistatud korraldusega Kuula, Korda, Ütle lause jne.

Kuna lihtsustatud õppekava järgi õppiva 1. klassi õpilaste sõnavara on piiratud, tuleb ka matemaatika tundides tähelepanu pöörata uute sõnade, sh mõistete ja matemaatilise teksti tähenduse selgitamisele ning viimisele õppijate aktiivsesse sõnavarasse.

Küljenduskastides RÄÄGI/VÕRDLE olev sisu toetab kõnearendust ja lauseloomeoskust, samuti matemaatiliste mõistete omandamist/kinnistamist. Et pakkuda kõigile õppijatele jõukohast õpet, on vähese lugemisoskusega õpilastel võimalik toetuda lause moodustamisel osaliselt pildile (nt õpetaja ütleb pildile toetudes näidislause, kasutades seejuures õpitavaid mõisteid. Õpilane kordab koos õpetajaga kuuldut ning seejärel räägib ise toetudes pildile mõisted veelkord läbi) või loeb ise slaideri teiselt slaidilt joonistähtedega esitatud sisu.

Rohelisel taustal olev lisaülesanne on täiendav ülesanne põhiülesande juurde. Lisaülesandeid on kasutatud siis, kui põhiülesandeks on töö pildiga (vaatlemine, näitamine, kuulamine, lause moodustamine näidise alusel jne) ehk ülesandel puudub interaktiivsus või siis põhiülesande eesmärk/teema/sisu vajab detailsemat käsitlemist ja seda on otstarbekam esitleda eraldi üksustena.

Õppematerjali on lisatud ka rohelisel taustal tärniga (*) ülesanded, mis on vastava lugemis- või kirjutamisoskusega õppijale.

Digiõppematerjali (eelkõige 1. osa) ülesannete lahendamisel on võimalus kasutada ja kuulata erinevaid funktsioone täitvaid heliklippe, mis pakuvad vähese lugemisoskusega õpilastele tuge ning seeläbi võimaldavad õpilasel lahendada ülesannet iseseisvalt.
Heliklippide kasutamise võimalused digimaterjali lõikes on erinevad:
​​​1) asendavad sõnade/mõistete/töökorralduste lugemist kuulamisega (nt I osa ptk 1.1 nr 1);
​2) toetavad ülesande lahendamiseks vajaliku kujutluspildi loomist (nt I osa ptk 1.1 nr 3);​
​3) võimaldavad kuulata teemaga seotud mõistatusi või luuletust (nt I osa ptk 1.4 nr 4).

Õppeülesandega seotud heliklipis õpilane kuulab ja ...
​​​​• sobitab (sorteerib) elemendid lähtudes kuuldust (nt I osa ptk 1.1 ül 1);
​​​​• otsustab, kas lause on õige või vale (nt I osa ptk 1.2 ül 1);
​• märgib ülesandes vajaliku elemendi/vastuse (nt I osa ptk 1.2 ül 2);
​• valib rippmenüüst sobiva vastuse variandi (nt I osa ptk 1.4 ül 3);
​• sobitab (lohistab) lohistatavad ühikud õigesse kohta pildil (nt I osa ptk 1.3 nr 3);
​• taastab (järjestab) kuuldud matemaatilise jutukese põhjal sündmuse, toetudes pildimaterjalile (nt II osa ptk 2.4 nr 1).

Võrdlemist sisaldavate ülesannete (nt I osa 1.2 ül 3) lahendamisel nimetab õpilane pildil kujutatud eseme, seejärel kuulab helifaili ning nimetab teise kujutatud eseme (ese + helifail + ese).
​NB! Kui arvutis on heli maha keeratud ja ülesandes on ainult meediapleieri nupp (mitte heli tugevuse nuppu), ei saa kasutaja seda kuulata. Antud olukorra vältimiseks tuleb järgmise sektsiooni juures, kus on ka heli reguleerimine, heli sisse lülitada.

Ülesannete lahendamise oskus saavutatakse ühistöö käigus. Oluline on õpilastele tutvustada digimaterjalis olevaid ülesannete tüüpe (sobiva vastuse märkimine, valik rippmenüüst, lohistamine, järjestamine, lünga täitmine, paaride ühendamine jt), et omandada esmased praktilised oskused digiseadmes ülesannete lahendamiseks.

​Kuna tehniline platvorm ei võimalda kõiki ülesandeid muuta interaktiivseks (nt hulkade ümbritsemine joonega), on vastavate teemade juurde lisatud väljaprinditavad töölehed. Samuti ei võimalda digitaalne keskkond ülesannetes värvimist, seetõttu on näiteks värvimist eeldavad võrdlemisülesanded lahendatud lohistamisülesannetena. Neis ülesannetes tuleb lohistatavad ühikud paigutada suunaga alt üles. Esimene lohistatav ühik tuleb alati asetada kõige alumisele positsioonile (nt II osa 3.3 nr 6).

Liitmise ja lahutamise ülesannete juures on esimeses võrduses kasutatud kohahoidja teksti (ette kirjutatud heledamas hallis toonis numbrid), mis tuleb üle kirjutada, muidu annab see automaatkontrollis vale vastuse (nt II osa 6.7 nr 11).

Enne õppematerjali kasutamist tutvu kindlasti opiq.ee keskkonnas oleva Opiqu kasutusjuhendiga!