Katsenõue on täidetud, kui kodutütar:
- teab häirekeskuse numbrit;
- kirjeldab häirekeskusele info edastamist ja oskab vastata nende tüüpküsimustele;
- selgitab oma sõnadega, mis on esmaabi andmise eesmärk.
Helistamine häirekeskusesse – 112
Igaüks meist võib väga ootamatult sattuda hädaolukorda. Olgu selleks liiklusõnnetus, tulekahju või mõni muu õnnetus, kus on kiiresti vaja päästjate või kiirabitöötajate abi.
Sellepärast peabki teadma, mida teha ja kuidas helistada häirekeskusesse.
Häirekeskuse number on 112.
Pea meeles!
Häirekeskusesse ei tohi helistada ilmaasjata.
- 121
- 221
- 112
- 212
Helistamine häirekeskusesse
Häirekeskusega tuleb rääkida rahulikult ja vastata esitatud küsimustele.
Kõne võib lõpetada siis, kui selleks antakse luba.
Helistades tuleb öelda:
- mis on juhtunud, milline oli õnnetus;
- kus on õnnetus juhtunud;
- kas ja kui palju on kannatada saanud inimesi;
- enda nimi ja kontakt.
Ma helistan numbrile.
Millal helistada häirekeskusesse?
Helista hädaabinumbrile, kui:
- vajad kiiret arstiabi;
- on tulekahju;
- toimunud on plahvatus;
- inimene on saanud viga;
- linnas on ohtlik metsloom;
- toimunud on liiklusõnnetus;
- inimene on uppumas.
Alati võib helistada häirekeskusesse, kui tundub, et olukord võib ohtlik olla.
- Vaata fotosid ning ühenda paarid.
- Foto 1
- Foto 2
- Foto 3
- Auto on sõitnud kraavi.
- Poiss kukkus jalgrattaga.
- Poiss on kelguga läinud ümber.
- Märgi fotodel, millises olukorras peaksid kindlasti helistama häirekeskusesse.
Esmaabi andmine
Võib ette tulla olukordi, kus peab ise esmaabi andma. Esmaabi andmise eesmärk on:
- kannatanu elupäästmine;
- tervise säilitamine õnnetusjuhtumi korral kuni abi saabumiseni.
Hea teada!
Väga tihti halveneb kannatanu seisund just seetõttu, et teda ümbritsevatel inimestel puuduvad teadmised ja julgus anda esmaabi.
Tihti pole elupäästva esmaabi andmiseks vaja muud kui julgust, kahte kätt ja tervet mõistust.