Selles peatükis saad teada Kaitseliidu osatähtsusest Eesti riigikaitses. Õpid kirjeldama Kaitseliidu ülesandeid, ülesehitust ning ajalugu. Saad teada, kuidas Kaitseliiduga liituda ja milliseid mitmekülgseid kogemusi see endaga kaasa toob. Õpid väärtustama vabatahtlikku tegevust Kaitseliidus ja laiemalt Eesti riigikaitses.
Kaitseliit
Kaitseliit on tänapäeva maailmas üsna eriline organisatsioon, millesarnaseid on teistest NATO liikmesriikidest või mujaltki raske leida. Kaitseliit on vabatahtlik organisatsioon, kuid samal ajal on Kaitseliit sõjaväeline organisatsioon, kus kehtib sõjaväeline distsipliin ja käsuahel.
Kaitseliidu ülesanded on:
- suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda,
- tagada Eesti elanike turvalisus ja suurendada turvatunnet,
- suurendada kodanike kaitsetahet,
- valmistuda riigi sõjaliseks kaitseks.
Kuidas Kaitseliit tekkis?
Kui 1918. aasta 11. novembril lõppes Saksa okupatsioon, moodustati kodanike relvastatud liit – Eesti Kaitse Liit (EKL). Sõjaministrile allutatud EKL-i esimeseks ülemaks määrati kindralmajor Ernst Põdder ja juhatuse esimeheks valiti toona reservlipniku auastmes Johan Pitka.
1918. aasta novembri lõpus alanud enamlaste sissetungile astusid esimesena vastu just oma kodu kaitseks koondunud relvastatud kodanikud – kaitseliitlased. Pärast Vabadussõda tegutses Kaitseliit peamiselt eraldiseisvate kütija spordiseltsidena, kuid organisatsiooni arengus sai murranguliseks enamlaste 1924. aasta 1. detsembri mäss Tallinnas.
Riigipöördekatse näitas selgelt, et riikliku julgeoleku kindlustamisel ei saa väheste ressurssidega riigis toetuda ainult rahuaegses valmisolekus jõustruktuuridele. Hääbuv vabatahtlik kaitseliitlik tegevus sai kindla riikliku toe, kui valitsus kinnitas 1925. aastal Kaitseliidu uue põhikirja. Kaitseliit jaotati kogu riigi territooriumi hõlmavateks, maakondade piire järgivateks malevateks, mis omakorda jagunesid malevkondadeks. Selleks ajaks kuulus Kaitseliitu ligi 100 000 liiget.
Aastatel 1925–1940 kasvas Kaitseliit kindralmajor Johannes Orasmaa (Roska) juhtimisel kodanikuühiskonna tuntavaks jõuks. Aktiivselt arendati sõjavaelist väljaõpet ja laskeasjandust, edendati seltsitegevust ja tööd noortega. Asutati eriorganisatsioonid Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred. Kui Punaarmee 1940. aasta juunis Eesti okupeeris, alustasid okupatsioonivõimud kohe Kaitseliidu likvideerimist. Juba samal päeval andis võõrvõim kindral Johan Laidonerile käsu (Narva diktaat) korjata 48 tunni jooksul kokku kõik kaitseliitlaste käes olnud relvad. See näitab, millise tähenduse andis vaenlane meie Kaitseliidule ja võimele Eestit kaitsta.
Nõukogude Liidu okupatsioon ei suutnud siiski rahva kaitsetahet murda ja juba 1980. aastate lõpul hakkasid muutunud poliitilistes oludes isamaaliste vaadetega kodanikud taas koonduma. Kaitseliit taastati rahva omaalgatuse korras 17. veebruaril 1990. aastal Järvakandis. Seega sai Kaitseliidust taastatava riigi esimene kaitseorganisatsioon. Eriti tähelepanuväärne on aga see, et kaitseorganisatsiooni ei taastatud mitte ülalt saabunud käsu peale ega keskse tegevusplaani kohaselt, vaid rohujuuretasandil, kodanike endi initsiatiivist. 28. aprillil 1992. aastal arvati Kaitseliit Eesti kaitsejõudude koosseisu.
Kaitseliidu ülesehitus
Kaitseliitu juhib Kaitseliidu ülem ja kollegiaalsed juhtorganid. Kaitseliidule annab sõjalisi ülesandeid Kaitseväe juhataja. Kaitseliidu kollegiaalsetes juhtorganites otsustatakse organisatsiooni üldjuhtimise, arengu, rahastamise ja liikmesusega seotud küsimusi ning juhitakse Kaitseliidu mittesõjaliste ülesannete täitmist.
Praegune Kaitseliidu ülesehitus põhineb traditsioonidel. Kaitseliit jaguneb rahuajal 15 malevaks, mis omakorda jagunevad umbes 70 malevkonnaks ja üksikkompaniiks. Malevate piirid kattuvad maakondade piiridega. Malevkondade ja üksikkompaniide piirid kattusid üldjuhul enne haldusreformi valdade ja linnade piiridega, kuid on kaks erandit: Saaremaa malev, mis tegutseb Saaremaal ja Hiiumaal, ja Tallinna malev, mis koos Harju malevaga tegutseb Harjumaal. Malevad kuuluvad nelja maakaitseringkonda: Põhja, Lõuna, Lääne ja Kirde maakaitseringkond.
Kaitseliidu liikmeskond
2023. aasta seisuga oli Kaitseliidul koos Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega umbes 30 000 liiget. Kaitseliidu liikmeskonna moodustab aktiivne osa rahvast, kes kriitilistel hetkedel ei oota, et keegi teine appi tuleks, vaid aitab ise abivajajaid enda ümber. Iga Kaitseliidu liige peab teadma oma kriisi- ja sõjaaja ülesannet. See määratakse kaitseliitlasele üksuse põhjal, kus ta saab ka vajaliku ettevalmistuse.
Kaitseliitu kuuluvad ka täiendavad vabatahtlikud ühendused, mille eesmärk on aidata kaasa rahva kaitsetahte kasvatamisele sihtrühmades, mida tavapäraselt relvastatud riigikaitsega ei seostada. Sellisteks ühendusteks peetakse Naiskodukaitset (NKK), Noori Kotkaid (NK) ja Kodutütreid (KT).
- A
Naiskodukaitse
Naiskodukaitse liikmeks saab noorliikmena astuda alates 16. eluaastast. Alates 18. eluaastast määratakse naiskodukaitsja kindlale ametikohale NKK struktuuris. Kõik NKK liikmed saavad riigikaitseliste teadmiste ühtlustamise eesmärgil ja enne erialakoolitust baasväljaõppe, kus saadakse alusteadmised organisatsioonist, esmaabist, välitingimustes toitlustamisest ja sõdurioskustest. Pärast baasväljaõpet tuleb valida sobilik eriala ning edasised koolitused toimuvad valitud erialal.
Noored Kotkad ja Kodutütred
Noortesse Kotkastesse ehk noorkotkastesse saavad kuuluda 7–18-aastased noormehed, Kodutütardesse 7–18-aastased neiud. Noored Kotkad ja Kodutütred arendavad oskust olla iseseisev ja tulla toime igasugustes keerulistes olukordades, samuti parandatakse kehalisi võimeid, edendatakse tervislikke eluviise ning arendatakse juhtimis- ja organiseerimisoskusi. Selleks pakuvad organisatsioonid noortele aktiivset ja seiklusrikast tegevust, mängulist õppimist, laagreid, matku ja võistlusi nii kodu- kui ka välismaal, mis aga peamine – uusi sõpru ja tuttavaid. Noorteorganisatsioonid on riigikaitsehuvilise noore esmane võimalus osaleda riigikaitses.
Kaitseliidu struktuuriüksused
- Kaitseliidu peastaap
- maakaitseringkonnad
- Kaitseliidu kool
- Küberkaitse üksus (KKÜ)
- Naiskodukaitse
- noorteorganisatsioonid Noored Kotkad ja Kodutütred
Põhjused Kaitseliiduga liitumiseks | ||||
Maakaitse
Kaitseliidust rääkides ei saa jätta mainimata maakaitset, mille liikmeskond suurenes 2022. aastal kaks korda. Maakaitse on struktuur, mis kuulub Kaitseväe sõjaaja koosseisu ja sõdib vajaduse korral kõikjal Eesti territooriumil. Kuivõrd maakaitse lähtub territoriaalsuse põhimõttest, annab see neile eelise, sest nad tunnevad hästi seda piirkonda, kus sõdivad.
2023. aastal alustas Kaitseliit maakaitseüksuste komplekteerimist ja väljaõpetamist üldreservi baasil inimestest, kelle teenistusest on möödunud keskmiselt 10–20 aastat. Väljaõpe kulmineerus Ussisõnadega, mis oli Eesti ajaloo suurim reservväelastele suunatud õppus. Õppusel osales ligi 8000 reservväelast. See ilmestab, kuidas Eesti riik suutis pärast Ukraina sõda kasvanud julgeolekuohtu hõlpsasti ja mõistlike kuludega märkimisväärselt suurendada sõjaaja üksuste isikkoosseisu.
Kriisiajal on maakaitse ülesanded:
- toetada sisejulgeolekut ja riigivõimu,
- koguda teavet vastase tegevuse kohta,
- rajada ühendusteed ja hoida need kontrolli all ning toetada kaitseväe formeerimist.
Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem on öelnud: „Maakaitse on tervet Eestit kaitsev struktuur – iga põõsas laseb!“ (2023).
Kuidas saad aru fraasist „iga põõsas laseb“? Kuidas on see seotud maakaitsega?
Miks peaksid Sina liituma Kaitseliiduga?
Kehtib ütlemine, et Kaitseliidus on igaühel oma õige koht. Kaitseliit on õige koht kõigile, kes tahavad oma kodukanti ja Eesti riiki turvalisemaks muuta. Kaitseliidus ja Naiskodukaitses saab igaüks panustada vabatahtlikult riigikaitsesse vastavalt enda võimetele, huvidele ja ajale.
Väljaõpe Kaitseliidus
Nagu ajateenistuses, nii koolitatakse Kaitseliidus välja riigikaitsjaid erinevates valdkondades, väljaõpe toimub nädalavahetuseti ja keskmiselt kord kuus. Seetõttu pakub Kaitseliit võimalust panustada riigikaitsesse muude tegevuste kõrvalt, ilma et see segaks kooli, tööd või muid argitegevusi.
Kaitseliidu väljaõpe on väga sarnane ajateenistusega: värsked kaitseliitlased läbivad esmalt baaskursuse. Hiljem on neil võimalik läbida ka erialakursused, näiteks allohvitseride kursus, meditsiinikursus, snaiprikursus. Kaitseliiduga on võimalik liituda ka pärast ajateenistust ning sel juhul ei ole vaja läbida juba ajateenistuses läbitud kursusi.
Kaitseliidus on erinevaid valdkondi, milles eriala omandada:
Erialasid on lisaks eelnimetatutele veelgi. Oluline on kaitseliitlase tahe ja motivatsioon juurde omandada uusi oskusi ja panustada Kaitseliidu tegevusse.
Kuidas Kaitseliiduga liituda?
Kaitseliiduga liitumine on lihtne ning väljaõpe ja tegevused toimuvad üle Eesti. Esmalt pead mõtlema, milline organisatsioon Sind enim kõnetab.
- Nooreks Kotkaks ja Kodutütreks saab astuda 7–18-aastane Eestis elav noor, kellele sobib aktiivne eluviis ning kes on huvitatud riigikaitsest.
- Kaitseliidu ja Kaitseliidu küberkaitseüksuse liikmeks saab astuda vähemalt 18-aastane Eesti kodanik. Kaitseliitu võib alates 16. eluaastast astuda ka noorliige.
- Naiskodukaitse liikmeks saab astuda vähemalt 18-aastane naissoost Eesti kodanik. Naiskodukaitsesse võib alates 16. eluaastast astuda ka Kodutütarde noorliige.
Iga kaitseliitlase tegevus lähtub tema elukohast. Heida uuesti pilk peale Kaitseliidu malevate kaardile, et teada saada enda kodukandile lähim Kaitseliidu malev.
„Huvi riigikaitse vastu tekkis tänu minu riigikaitseõpetuse õpetajale. Meie õpetaja on kaitseliitlane ja rõhutas, et iga kaitseliitlane võtab endale olulise vastutuse meie riigi kaitsmisel. Otsustasime klassiõega, et liitume ka Kaitseliiduga. Meid pandi jalaväerühma. Pidime läbi tegema sõdurioskuste kursuse ja peale seda määrati meid meedikuteks. Tänu Kaitseliidule olen õppinud uusi oskusi ja teadmisi, mis jäävad kogu eluks. Näiteks, oskan elupäästvat esmaabi anda. Tänaseks olen omandanud rühmaparameediku eriala ja osalen aktiivselt õppustel. Tulevikus on plaanis õeharidus omandada.“
Liisa, 20a., kaitseliitlane
- Suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda
- Tagada Eesti elanike turvalisus ja suurendada turvatunnet
- Vähendada kodanike kaitsetahet
- Valmistuda riigi sõjaliseks kaitseks
- Palvelun tarjoaa Star Cloud OÜ