Luku 2.11 (NK III järk)

Tunneb seeni, metsamarju ja looduses kasvavaid taimi

Katsenõue loetakse täidetuks pärast looduses käimist, taimede pildistamist ja juhendajale näitamist. Marjade puudumisel võib pildile jäädvustada ka lehti.

Seened

Looduses leidub mitmeid seeni. Söödavaid ja mürgiseid, suuri ning justkui silmale nähtamatuid. 

Seened pakuvad meile palju – neid saab süüa, mõnel neist on head raviomadused ning teised annavad välja kaunist värvainet (näiteks lõnga värvimiseks).

Kõige levinum on seeni tarvitada söömiseks. Meeles peab pidama seda, et süüa võib ainult neid seeni, mida sa tunned. 

Söödavaid seeni on metsas palju. Mõned tuntumad, teised mitte nii palju. Allpool on välja toodud mõned söödavad seened. 

Kukeseen

Kukeseened kasvavad erinevates metsades, kuid enam armastavad männimetsa. Tunned nad ära oranžika värvuse järgi. Foto: Arne Ader

Pilvik

Pilvikuid on erinevaid liike ning neid leiab metsast hilissügiseni. Foto: Arne Ader

Puravik

Puravik ei vaja kupatamist. Foto: Arne Ader

Sirmik 

Sirmikud on maitsvad ning hinnatud söögiseened. Seened on suure seenekübaraga. Foto: Arne Ader

Kuuseriisikas

Kuuseriisikaid leiab kuusikutest. Foto: Arne Ader

Pea meeles! 

Enne seene korjamist veendu, et tegu on söögiseenega. Looduses leidub söögiseentele sarnase välimusega mürgiseid seeni. 

               – Üldiselt võib kõiki seeni süüa. 

               – Sirmik on maitsev söögiseen. 

               – Kukeseen võib olla erineva värvusega. 

              Söödavad marjad

              Looduses leidub palju taimi, mille marju on hea metsas korjamas käia või matka ajal suhu pista. 

              Pohl 

              Pohlad kasvavad kuivades hõredates palu- ja nõmmemetsades, ka rabaservadel. Foto: Arne Ader

              Mustikas

              Mustikaid leiab sega- ja okasmetsadest. Magusaid marju võib leida juulis–augustis. Foto: Arne Ader

              Jõhvikas

              Jõhvikates on palju vitamiine. Neid leiab soodes ning rabades hilissügiseni. Foto: Arne Ader

              Vaarikas

              Harilik vaarikas on meile kõigile tuntud taim. Vaarika roosad marjad on maitsvad ja väga kasulikud. Söögiks sobivad ka lehed ning vars. Foto: Arne Ader

              Kukkerpuu

              Harilik kukerpuu on punaste viljadega põõsas. Neil on mõnus hapukas maitse, mida võime tunda näiteks Barbarissi kommides – kommimaitse pärinebki kukerpuu viljadelt. Foto: Arne Ader
              • Jõhvikas
              • Pohl
              • Kukerpuu
              Foto: Arne Ader
              • Vaarikas
              • Mustikas
              • Kukkerpuu


              Foto: Arne Ader

              Erinevad taimed

              Eesti on liigirikas ning nii leidub meil rohkelt erinevaid liike taimi. Levinumaid liike on ka hea tundma õppida, sest paljudel taimedel on head raviomadused. Niisamuti leidub hulganisti mürgiseid taimi, mida peab oskama teistest eristada.  

              Allpool on mõned levinumad taimed, mida võid märgata pea igal matkal, rännakul.  

              Mürkputk

              Mürkputk on väga mürgine taim. Eestis on juhuseid, kus inimene on hukkunud mürkputke risoomi söömise tagajärjel. Risoom on jäme, sügisel õõnes ja ristvaheseintega osadeks jaotunud nn kambrilise ehitusega. Foto: Arne Ader

              Sinilill

              Kuigi sinilill on kaunis kevadekuulutaja, siis lille korjamisel peab olema hoolas. Nahale sattuv mahl võib tekitada ville ja põletust.​ Foto: Arne Ader

              Sookail

              Sookailu lõhn paneb kergesti pea valutama. Kui lõhna kaua aega sisse hingata, võib see tekitada raskemaid häireid aju töös. Foto: Arne Ader​

              Ussilakk

              Ussilakk, rahvasuus tuntud ka kui surmamari, ei ole oma nime saanud niisama. Kogu taim on mürgine: risoom, viljad, varred. ​ Foto: Arne Ader​

              Tupp-villpea

              Tupp-villpea armastab kasvuks niiskeid alasid ning ta on ainuke villpea, kelle varre tipul on vaid üks villatutt. Foto: noorkotkas Kaur Nellis

              Naat

              Naat on levinud rohtaim, mille lehed varakevadel sobivad hästi salatiks. Foto: Kaur Nellis
              Teeleht aitab verejooksu peatada ning haava puhastada, kui leht haava peale panna. Foto: Arne Ader
              Foto: Arne Ader
              • on mürgine
              • ei ole mürgine
              Foto: Arne Ader
              • on mürgine
              • ei ole mürgine
              Foto: Arne Ader
              • on mürgine
              • ei ole mürgine

              Kasutatud allikad: Loodusega koos, Eesti taimed

              Odota